Kotletid, nagu neid teeb minu ema


See oleks iga naise õudusunenägu, kui mees palub teha samasuguseid kotlette nagu tema ema teeb. Meil on aga nende kotlettidega päris lõbus lugu veidi teistmoodi võtmes. Näiteks üks mu sõber on minu ema kotlettide fänn, kuna tema ema enam kahjuks pole ja minu ema olevat seega ainus inimene siin ilmas, kes oskab teha täpselt samasuguseid kotlette. No mis sa oskad selle peale öelda ... Ka mitmed sugulased kuuluvad samasse fännklubisse ja laua taga on juhtunud ka seda, kus naistele on öeldud, et tädi Malle teeb paremaid kui sina. Minagi möönan, et need on head:).

Ühte ma ütlen, põhjus on pliidis. Õiged kotletid tuleb küpsetada puupliidil ja maal. Kaasaegses elektri- või gaasipliidiga köögis ei tule sellest mitte midagi välja. Soojast peast võib isegi mingi sarnasus olemas olla, kuid külma kotletti võileiva peale pannes tuleb vahe igal juhul välja.

1 kg seahakkliha
2 suuremat viilu saia
3 sibulat
2 muna
1 puljongikuubik
1 sl jahu
soola

Sibul hakkida, sai panna vette ligunema. Kausis segada kätega (tingimata kätega!) kokku hakkliha, kuivaks pigistatud sai, sibulad, pudistatud puljonikuubik (võib ka tilgas vees lahustada), muna ja jahu ning lisada maitse järgi soola. Tainas peab jääma kerge ja ma ütleks, et isegi õhuline.
Märgade kätega vormida kotletid ja pruunistada kiiresti kuumas õlis kuldseks (mitte liiga pruuniks, siis kotlettide mahlasus kaob ja muutuvad tuimaks). Tõsta peaaegu valmis kotletid teise potti või kaanega vormi ja lasta pliidiserval, niikaua kui kartulid keevad, veel järelküpseda.
Kaste teha pannile jäänud "kotletimaitselisest" rasvainest, raputada sinna peale jahu, kuumutada läbi ja lisada piima, vajadusel maitsestada soolaga.

Tegelikult on nii, et igaühel on oma nö firmatoit, kellel kook, kellel aga kotletid. Vot nii.

Kommentaarid

offf ütles …
Nnnomaitea. Vähe selgroogu on teil, naised. Kui ma julgeks oma naisele öelda: "tee nagu minu ema" järgneks küll silmapilkne reaktsioon: "kui sulle ei meeldi nii, nagi mina teen, siis tee ise"
EI ole naise jaoks midagi solvavamat, kui see, kui mees võrdleb teda oma emaga. Aga kõigil naistel pole eneseuhkust ja julgust seda välja ütelda. Kui te ise endast lugu ei pea, siis ei pea ka mees.
soodoma ja gomorra ütles …
mina panen sinna taignasse veel pipart, worchsteri maitseainet ja riivitud tugevamaitselist juustu.

Õnneks ma toda ema probleemi pole tundnud. ei tea kaasa rääkida.
aga vihastaks see mind kohe kindlasti.
Ülle ütles …
Täiesti nõus, et kui naine peab kuulma pidevalt võrdlusi oma ämmaga, viskaks see väga kiiresti üle. Vahel on aga mõni asi lihtsalt naljakas, kasvõi seesama kotletilugu. Oleneb lihtsalt inimestest ja nende huumorisoonest:)
Anonüümne ütles …
Ma panin lisaks viiepipra segu, küüslaauku ja soola asemel hakklihamaitseainet, ning tuli juba teine partii supermaitsvaid kotlette. Mul isa on muidu kotleti-vanameister oma eliit hakklihaga, aga selle retsepti järgi tulid paremad :) Mind muidugi isiklikult vähe häirivad pisut krõmpsuvad sibulatükid. Kas neid võiks eelnevalt üle panni lasta?
Ülle ütles …
Aitäh, ütlen kiidusõnad emale edasi:). Otse loomulikult võib maitsestada tainast endale meelepäraselt, oluline, et kotletid saaks pärast veel nö järelküpseda.
Sibula osas, et kui ta hakkida või lasta köögikomabinis hästi peeneks, siis neid tükke ei tohiks niiväga tunda olla. Kui aus olla, siis me kasutame kas Peipsiäärset või Jõgeva sibulat, mis tõesti on õrnem ja küpseb paremini ja kiiremini kui tavaline poest saadaolev sibul. Nii et viimase puhul võiks ehk tõesti proovida eelnevalt pannil läbi praadida.

Populaarsed postitused

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

Kartulitoidud kui ehe köögiteadus