Viimane rabarberikook

Deklareerisin eilsel aiapeol (vihma tõttu kvalifitseerus see küll aiamajapeoks:) ), et mulle aitab, nüüd on sellekevadiste rabarberikookidega lõpp! On ka aeg, Tartu turul oli laupäeva hommikul punapõskseid Lõuna-Eesti maasikaid juba päris palju näha, ka enda aia maasikapeenras oli täna 4-5 marja poolenisti värvi vahetanud.
Ma ei tea, kas rabarberjumal solvus minu peale või mis (tahtis ilmselt, et ma jätkaks tema haldusalas:) ), igatahes nägi päevane koogiküpsetamine välja päris koomiline - läks vaja nii pliiti kui sügavkülmikut:). Panin algul külmkapist võetud või pliidinurgale pehmenema, unustasin ta aga hetkeks sinna ning järgmiseks nägin kausi põhjas peaaegu ülessulanud võid. Pole hullu, ennegi juhtunud, kauss kohe sügavkülma. No aga ka sinna jäi ta pisut kauemaks kui pidanuks:(. Kauss taas pliidiservale!!! Nüüd ei lasknud ma enam võid silmist ja kook sai lõpuks valmis.
Pildid pärinevad maikuust, selle hooaja esimesest pehme beseega koogist. Ega muud vahet eilsega olnud, kui et loodus on vahepeal seitsmepenikoormasabastega kaugemale edenenud:).

Tainaks sobib ühes teises retseptis kasutatud tainas. Rõhutan, et kõige paremini vahustub ikka toasoe või:).

Täidiseks
umbes 3-4 rabarberivart
2 sl tavalist suhkrut
2 sl pruuni suhkrut
1 sl jahu

Besee jaoks
4 munavalget
1,2 dl peensuhkrut

Tainas suruda võiga määritud vormi põhja ja servadele. Rabarber tükeldada ja segada suhkrute ning jahuga. Valada rabarberiseguga põhjale ja küpsetada 180 kuni 200 kraadi juures, kuni servad on prunikad ning rabarber pehme. Munavalged vahustada tugevaks vahuks, järk-järgult suhkrut lisades vahustada edasi, kuni tekib tihke läikiv vaht. Kallata beseemass koogile, alandada temperatuuri 150-160 kraadini ning küpsetada, kuni pealt pruunistub. Lülitada ahi välja ja lasta jahtuda poolenisti avatud uksega ahjus.
Olen tähele pannud, et pehme besee jääb kohevam ja ilusam, kui küpsetada teda mitte väga kuumas ahjus ning lasta aeglaselt jahtuda. Kiirete temperatuurikõikumiste puhul kipub vaht jahtudes alla langema ning tulemus ei jää nii ilus.

Paar sõna ka veest. See, et söögikorra juurde pakutakse kannuga puhast vett, paar lõiku sidrunit sees hulpimas, ei üllata kohe mitte kedagi. Suvisel ajal võiks sidruni asemel panna kannu hoopis paar viilu kurki, tükeldatud rabarberivars, paar oksa piparmünti ja värvi jaoks mõned jõhvikad. Uskuge, sellise vee menu on garanteeritud!

Kommentaarid

Populaarsed postitused

Moskva saiad, heldimusega Jõe baarile mõeldes

Kuidas peipsimaalased taas Hiiumaal käisid

Toorjuustukook laimi ja valge šokolaadiga Key lime pie jälgedes