20. veebruar 2011

Siga ja pohlad

Ükskord möödunud aasta lõpus Põltsamaalt läbi sõites ja Felixi tehasepoest sisse astudes tekkis kiusatus osta tehase uudistoodet - pudelisse villitud pohlamoosi. Ütle veel, et inimene ei lähe värvilise kila-kolaga kaasa:). Mitte nagu Sadamaturu Türgi kohvi letis, kus kohvipakke kaunistab jätkuvalt vanaemadeaegne tootearendus. See oli nüüd kõrvalepõige.
 Tegelikult tahtsingi kurta pideva udupeene "tootearenduse" üle, mille viljade kasutamiseks oleks tarvis enesekaitsevahendeid ja instruktsiooni. Jutt käib nüüd sellestsamast moosist.

Normaalsed inimesed panevad moosi purki. Kui taaraks valida aga pudel, siis peaks selle käsitlemine võrduma purgikaane lahtikeeramise ja lusika haaramise lihtsusega. Tingitud refleksid:). Paraku disainiti seesinane pudel üle või ei ulatu minu aru selle käsitsemise kõrgusele, mis väljendub selles, et moosi kulub liiga palju! Ei, see ei tähenda ärasöömist, vaid seda, et iga kord pärast pudelist moosi väljapigistamise alustamist lendab otsik minema, kas koos törtsu moosiga või suure törtsu moosiga, oleneb käe survest:) Ja kui püüad seda korki uuesti peale keerata ja seejärel otsast alustada, juhtub kindlasti sama jama uuesti. Õnneks on senised moosidraamad lõppenud tööpinnal või suisa kraanikausis. Ma saan aru küll, et tegemist on psühholoogilise efektiga, mille puhul tugevamanärvilised suunduvad poodi uue pudeli järgi, nõrgemanärvilised aga jätkavad oma keldri moosidega. Nagu ka mina, kes sattus värviliste ahvatluste võrku vaid tänu kaubanduslikule reklaamile. Vaenlast tuleb ju tunda;).

1 kg sealiha
2 sl jahu
25 g võid
2 sibulat
5 küüslauguküünt
(3 porgandit)
4 -5 sl pohlamoosi
0,5 l puljongit
soola
pipart
chillihelbeid

Sealiha (näiteks kaelakarbonaad, kindlasti aga mitte fileeliha) lõigata kuubikuteks, veeretada jahus. Viimast võib teha kausis lusika või kahvli abiga, kuid miks mitte ka kilekotiga žongleerida.
Lihatükid pruunistada kergelt kuumas võis ja tõsta hautamispotti. Samal pannil praadida kergelt üle ka sibul-küüslauk-porgand ning valada lihale juurde. Lisada kuum puljong, pohlamoos ja maitseained ning hautada kõik pehmeks ja muredaks. Oma 2 tunniga tuleks vast küll arvestada, seda pole sugugi palju.
Serveerida keedukartuli ja krõmpsu hapukurgiga.

4 kommentaari:

Thredahlia ütles ...

Oi, see tekst oli nii hea. MA kohe kiikasin oma kraanikausi poole, et kas oleks piisavalt sügav, et moos ei põgeneks :D

Aga see pudelimoosi värk on vist Meeriamaa värk - hea pannkoogile pigistada...

Ülle ütles ...

Tead, parem oleks seda va moosi ka sealt Meeriamalt tuua, neil ehk rohkem kogemusi korkide disaini alal:).

Olen Ülle.... ütles ...

...tuli siin kohal meelde, aasta kuskil 90-end või nii. Tuttav töötas hobusetallis ja ma läksi oma lastega kes olid 3 ja 4 hobuseid vaatama - nädalavahetusel ja salaja. Sõber tõi laste jaoks kapist välja piimapudelisse villitud mustikad. Kangutas korki pealt mis kuidagi ei tahtnud avaneda. Ja kui see lõpuks avanes siis seda võib nimetada plahvatuseks. Pudel oli mustikatest tühi ja me kõik olime lillatäpilised. Asja naljakas külg oli see, et kuna mõned päevad tagasi oli veoauto seal samas konjaki koormaga ümber läinud oli vist Moldaaviast uuria kohal uurimas. Tal oli seljas helebeež ülikond ja pidi kohe varsti lennukile minema :) Milline oli ülikond peale plahvatust võib ise ette kujutada. Kuidas oli võimalik mustikaid plahvatama panna ma ei tea. neil ju parkaineid palju ja säilivad üldiselt hästi.

Anonüümne ütles ...

jaa... see pidev tootearenduse võidujooks (ei teagi kuhu ja mille nimel) soodustab aina rohkem isiklikus keldris arengut :)

Vaata veel

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...