Külmsupp tsukiinist ja punapeedist


Niisiis, jälle midagi tsukiinist. Algses retseptis nimetati seda lausa gazpachoks, kuid kuna sõime seda lihtsatest kaussidest, mitte läbipaistvatest klaasnõudest, ei passi suppi ehk nii uhkelt nimetada. Minu jaoks seondub gazpacho millegipärast alati klaasnõudega, mis lasevad supi võrratul olemusel kõige atraktiivsemalt välja tulla.

Tühja sest nimest, palju olulisem on märkida, et tegemist on klassikaliste okroškade ja svekolnikute kandadele astuva supiga, mis nõuab palava ilma kohta küll neetult palju ettevalmistusi, kuid asi on seda väärt, kuna kogu tooraine on praegu oma parimas värskuses saadaval. Rabedad tsukiinid, mahlased sibulad, esimesed noored magusad punapeedid, karged rohelised petersellilehed, isegi suvised kanamunad on ju silmipimestavalt kollased. Jätkuvalt ei väsi ma mainimast seda poole tunni reeglit, et toit on kõige väärtuslikum siis, kui tooraine on selle aja sees jõudnud niiöelda peenralt potti.

Retsept pärineb Mireille Guiliano raamatust "Prantslannad ei lähe paksuks. Kokaraamat", korrigeerisin veidike ainete koguseid. Supipõhi on mõistlik valmistada eelmisel päeval, siis saab ta korralikult maha jahtuda. Samuti on õigem peedid ja munad eelnevalt valmis keeta. Kui need tööd tehtud, läheb supi "kokkupanek" juba mõne minutiga.

1 sl toiduõli
2 + 1 sibulat
600 g tükeldatud (vajadusel seemnetest puhastatud ning kooritud) tsukiinit
1 sellerivars või väike punt lehtpeterselli varsi
1 l vett
1 tl kardemonipulbrit
1 sidruni mahl
soola, pipart
4 keedetud punapeeti
4 keedetud muna
hakitud petersellilehti

2 hakitud sibulat praadida õlis klaasjaks ja poolpehmeks, lisada tsukiinikuubikud (600 g = 2 keskmist vilja, mis on kooritud ja seemnesisu eemaldatud, väiksemad viljad võib niisama tükeldada), viilutatud sellerivars või juppideks lõigatud petersellivarred ja kardemon ning praadida vahetevahel segades veel mõni minut. Valada juurde keev vesi, segada hästi läbi ja lasta madalamal tulel haududa, kuni köögiviljad on täiesti pehmed. Seejärel püreestada mass sau- või kannmikseri abil ja jahutada maha.
Peedid keeta pehmeks, koorida ja viilutada või lõigata kangideks või kuubikuteks, oleneb peetide suurusest ja sööjate eelistustest. Ei saa märkimata jätta, et ümaraviljaline "Bordoo" maitseb praegu nagu oleks talle suhkrut peale raputatud, nii õrn ja magus.
Munad keeta samuti, koorida ja hakkida peeneks. Üks sibul hakkida samuti hästi peeneks.
Kui tsukiinipõhi on sobivalt jahe, lisada sidrunimahl ja maitsestada soola-pipraga. Kallata sisse keedupeedi tükid ja segada hästi läbi, supp muutub nüüd lillakaspunaseks, nii et algsest kollakast või rohekast värvitoonist ei jää miskit järele. Tõsta supp kaussidesse, puistata peale rohkesti muna- ja sibulapudi, samuti hakitud petersellilehti.

Kommentaarid

Populaarsed postitused

Moskva saiad, heldimusega Jõe baarile mõeldes

Kuidas peipsimaalased taas Hiiumaal käisid

Toorjuustukook laimi ja valge šokolaadiga Key lime pie jälgedes