Mootorratastest, üks kord aastas

Paraadi pea 2010.a.

Üks kord aastas, juulikuu lõpus, vaatan mootorrattaid heldinud, kui mitte härdal pilgul. Ikka seepärast, et siis toimub  motomatkajate ja motofanaatikute Eesti ning kogu Baltikumi suurim  kokkutulek Jõgevatreff. Sel aastal muide suur juubel - 20, kujutage ette, seda on sama palju kui uut Eesti Vabariiki. Algusest peale on seda üritust vedanud Igor Ellisson, nüüd jätkavad tema kõrval ka juba tema pojad ja teised mehed.


Tõsised tegijad  (2011)

Ja ka sellised (2011)

Ja uskuge, selline üritus tutvustab ühte riiki märksa enam kui ükski "Welcome to Estonia" stiilis loosung. Need vaprad mehed ja naised tulevad siia ikka uuesti ja uuesti, algul noorte ja ilusatena, mõned nüüd juba hallipäiste, kuigi jätkuvalt hingelt noortena. See olevat haigus, millele ravi ei leidu.

Hea mitu aastat on näha ühte ja sedasama lõbusat seltskonda (2011)

Vasakpoolsetel neidudel on maskotina kaasas ka mootorratturiprillidega mängukaru (2011)

Jõgevatreffi maiuspalaks on mõistagi suur mootorrataste paraad Kuremaalt Jõgevale, seda umbes pool sellest 20 aastast. Meilt on väga mugav minna külatee otsa ja kogu see rivi ongi lillekimbu kaugusel. Päris südamealt kõhedaks võttev tunne tuleb, kui veidi enne keskpäeva hakkab Kuremaa metsa tagant kostma umbes tuhande mootorratta kõme mürin. Treffil on osalejaid viimastel aastatel olnud kusagil kahe tuhande kandis, mõned jäävad mõistagi laupäeva hommikul laagrisse puhkama (neil on väravas promillikontroll:) ), nii et paraadil päris täislaager ei osale.

2008.a. seisis terve kolonn Mutso käänust kuni Jõgevani. Võimas vaatepilt.

Paraad suundub Jõgevale (2010)

Aga see algus on ilus, politsei eskordi saatel nad tulevad: eesotsas tsiklitel korraldaja Jõgeva MC pealikud, maavanem ja vallavanem, seejärel motoklubid, sõpruskonnad, üksiküritajad, pullivennad, stiilsed kutid nahkpükstes, rõõmsameelsed naised kiivri alt lehvivate kiharatega, hallide habemetega vanahärrad, terved perekonnad, paraadiga liitunud kohalikud võrrimehed, sekka ka mõni neljarattaline imesõiduk, õudusfilmiku maskiga tüübid, jne, jne.

Kaks, kolm või neli ratast, kõik sobivad (2011)
Seda masinat sel aastal rivis polnudki (2009)

See on uhke vaatepilt, rõõmus lehvitamine ja vilistamine on vastastikune, mitmel aastal on mul ema ja täditütar jaganud külatee otsas möödasõitvatele lemmikutele isegi lillekimpe, pälvides sellega eelmisel korral isegi kohalikus lehes äramainimist (" ... soliidses eas daamid Mutso käänus motorahvast lilledega üle külvamas"). Sel aastal sõideti paraku liiga kiiresti, et kimpe üle anda, niisiis lehvitati nendega niisama.

Minu kõigi aastate lemmik - härra punasel tsiklil, lehviva valge salliga (2007)
Et see üritus ikka korduks ja korduks. See on justkui laulupidu, milleks tullakse kokku, tervitatakse vanu tuttavaid, sõidetakse säravate silmadega rongkäigus, ollake koos ja kui see läbi saab, oodatakse uut pidu.

Kommentaarid

Populaarsed postitused

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

Toorjuustukook laimi ja valge šokolaadiga Key lime pie jälgedes