Postitused

Kuvatud on kuupäeva august, 2011 postitused

Ploomivorm või ploomikrõbedik, mitu võimalust

Kujutis
Meil on juba aastaid ploomipuudega sellised sotid, et ei oskagi kohe loole nime anda. Tea kas külmapealinna lähedusest, õrnadest sortidest, ebasobivast asukohast või omaenda juhmusest, igatahes jõuavad ploomipuud just kandmisikka, kui tuleb üks külm talv ja kevadeks ei paisu ainsatki lehepunga enam. Taas kõigepealt natuke saevilinat ja seejärel labidakaevamist ning järgmine ring võib taas alata. Eelmine talv tegi meie suure lemmiku, kes-teab-juba-mitmenda "Emma Lepermanniga" jälle peaaegu 1:0. Paar oksa lehtisid siiski ja väike lootus säilis. Tänaseks on selge, et kevadel läheb jällegi sae ja labida koostööks. "Vilmitar" suutis välja minna juba üle-eelmisel talvel ja "Liivi kollane munaploom" lihtsalt pirtsutab. Nii et järgmisel kevadel tuleb taas hakata ilusaid istikuid vaatama. Kuid ega ploomid seepärast maailmast veel otsas ole, ammugi mitte Eestist:). Praegu ju hooaeg! Jutukstulevat magustoitu võib valmistada kahel moel, kas segada kõik ained kokku

Järjekordne sibulajutt, seekord Kallaste ainetel

Kujutis
Sibul ja küüslauk - päeva tegijad Kõrvaltvaatajale võib juba hakata tunduma, et ma olen mingi sibulafriik, muudkui kirjutan ja kirjutan ning üha kõrgematel tuuridel. Paraku ma armastan sibulat, õigemini head sibulat. Poes saadaolev Poola, Leedu või mis-iganes-muult-maalt pärit sibul ei kutsu mu`s esile ainsatki vaimustuspuhangut, üksnes kirumist, kui poolitatud sibulat väiksemaks hakkides lendab pool sellest sul noa alt kui väike rakett köögi teise otsa. SEE on raudne erinevus poest ostetud ja Peipsiäärse sibula vahel! Muide, selle lendamise kohta selline märkus, et toorel, äsja peenralt võetud sibulal on soomuste vaheline kilekiht tugev ja soomused ise veidi vintsked ja kuivad. Kui aga sibul on korralikult kuivatatud, muutub sibula soomus oluliselt mahlasemaks ja kilekiht peaaegu olematuks ja seda isegi väljamaa sortidel. Nii et kvaliteetse sibula mõõdupuuks on kindlasti korralik saagi kuivatamine. Sibulat müüdi nii väikestelt lettidelt kui autofurgoonidest Tänavune s

Õunakook krõbedal kaerahelbepõhjal

Kujutis
Tundsin, et olen sel õunarikkal hooajal panustanud häbiväärselt vähe õunakookidesse. Sõstrad on veel käe sees ja mälus (sellesuvine hitt on meil punasesõstrapavlova!), nii et õunte juurde asumine nõuab suisa veidike kohanemisaega. Justkui pehmeks üleminekuks valmis krõbeda põhjaga mahlane õunakook, milles õunu täiendavad tume karamelline suhkur, kaneel ja kardemon. 75 g võid 2 sl heledat Muscovado suhkrut terake soola 1 muna 1,5 dl täisterajahu 1,5 dl kiirkaerahelbeid 1 tl küpsetuspulbrit 4-5 õuna kaneeli (umbes 1 tl) kardemoni (umbes 0,25 tl) 1 dl tumedat Muscovado suhkrut 150 g toorjuustu 1 suur muna 25 g võid 1 dl jahu 0,5 dl heledat Muscovado suhkrut Taina jaoks vahusta pehme või suhkruga, lisa muna ja vahusta ühtlaseks. Vala juurde küpsetuspulbriga segatud kuivained ning sega ühtlaseks tainaks. Suru tainas 24-cm lahtikäiva koogivormi põhjale ja küljele. Haki õunad väikesteks kuubikuteks, sega suhkru ja maitse järgi lisatud kaneeli ning kardemoniga. Teises k

Pistaatsiapähklitega biscotti

Kujutis
Augusti teine pool on käes ja kui lugeda väliürituste reklaame, siis enamasti kõik rõhuvad juba suvelõpupidudele. Tõsi ta on, hoolimata kalendrisuve lõpetamisest kaugel septembris, toimub see reaalselt ikka augusti lõpus, kus koolimineku aeg on raudseks märgiks aastaaegade vaheldumisest. Nii tuli ka minul ühel päeval ootamatult suvelõpu tunne, tibutas vihma, taevas oli tumedamast tume ja akent avades lõi ninna külm ning rõske tuuleõhk. Ja mis paremat saab sellisel päeval teha, kui küpsiseid meisterdada. Itaaliapäraste topeltküpsetatud küpsistega on nii, et neis peaks olema ka mandlimaitset, kuid saab läbi ka selleta. Küll aga tuleb lisada piisavalt pähkleid ja/või muid lisandeid, muutes niimoodi iga suutäie sulaselgeks naudinguks. Muidu juhtub nii nagu Tootsiga Kevade raamatus ja kellel seda jama vaja on:). Algsel kujul pärineb retsept allrecipes.com veebilehelt , mida siis kohandasin oma maitse järgi. 60 ml toiduõli 75 g tavalist suhkrut 75 g Demerara suhkrut 1 tl vanillsuhk

Õunakissell piparmündiga

Kujutis
Sel aastal on meie aeda õnnistatud rikkaliku õunasaagiga. Tüüpilise maalapsena ei tunne ma peaaegu mingit vajadust roomata mööda õunapuualuseid ja otsida esimesi mahakukkunud kribalaid. Ja ega ka viimaseid mitte. Mõned üksikud õunasordid on, mida olen nõus toorelt pugima, aga seda ka mõne õuna kaupa. Talvel ei kutsu punapõsksetest hiigelõuntest täidetud supermarketi õunaletid aga üldse, mis ma sellest keemilisest õunapommist ikka endale sisse ajan, pigem rahuldun kodukeldri porgandiga. Muide, tean veel vähemalt ühte samasugust kiiksuga maalast:). See ei tähenda, et ma õuntest ei hooli. Esimesed purgid kuldse õunamahlaga on juba keldris, mõni kookki on küpsetatud. Lisaks neile jumaldan Valgest Klaarist tehtud paksu õunakisselli, maitseks natuke piparmünti. See kuulub sellise toitude hulka, mis on igal aastal kohustuslike asjade listis. Õun ja suhkur moodustavad teadupärast ju veidi lääge kombinatsiooni, kuid koos karge piparmündiga õhkub sealt värske augustiõhtutuuleke, mis sutsukese

Kohupiima-mustasõstrakook

Kujutis
  Muide, see pole lihtsalt kohupiimakook, see on kitsepiimast valmistatud kohupiimast tehtud kook. Minu armas onunaine Eda on katsetajafriik, lisaks siidise kasukaga eri masti küülikutele võttis ta kevadel endale ka kitsed. Itsitasime kõvasti, aga pole miskit öelda, piim ja kohupiim on neil laual. Üks kahest kitseprouast Koogi jaoks kõlbab mõistagi ka tavaline kohupiim, kitsepiimast tehtuga tuleb aga selline mõnus maguskirbe mekk juurde. Koos mõrtsukmagusa martsipaniga tasandab see kõik mustade sõstarde muidu vängevõitu maitset just nii parajalt, et tekib nauditav tasakaal. umbes 150 g Savoiardi küpsiseid 400 g kohupiima 1 dl hapukoort 3 muna 2,5 dl musti sõstraid 50 g martsipani Kata pooleks murtud küpsistega 24-cm lahtikäiva koogivormi serv, tervete küpsistega aga vormi põhi. Täidise jaoks mikserda kokku munad, kohupiim ja hapukoor, lisa riivitud või väikesteks tükkideks lõigatud martsipan ja marjad. Sega õrnalt läbi ning vala vormi. Küpseta 175 kraadi juures

Koogi ja moosiga Hauka laadal

Kujutis
DanSukkeri telk - Alari ja Leena Kes ei saa minna Augustiunetusele, läheb Antslasse Hauka laadale . Nii oligi. Asjaolude kokkusattumise tulemusena oli minu ülesanne seal toetada DanSukkeri telgis Alarit ja Leenat moosi- ning tarretisesuhkrust valmistatud mooside-koogiga, et inimesed näeksid, mida on võimalik nende suhkrutega valmistada ja kuidas need asjad välja näevad. Lühidalt kokku võttes, uskumatult lahe kogemus ja läheks veel teine kordki:). Kuna meie telk oli laadaala tagaotsas suurtest ostutänavatest veidi eemal, leidis meid üles küll vähem rahvast, kuid see-eest sai tulijatega põhjalikult rääkida, kuulsime nende käest nii laada- köögi- kui elutarkusi ja ehk suutsime ka meie neile uusi ideid pakkuda. Vähemasti üritasime:D. Laada pealava Toimus ka filmitegemine Kui rääkida mõne sõnaga ka laadast endast, siis minu jaoks oli see liiga kirju. Mitmel pool mujal on pakutavad asjad jagatud eri alade vahel, siin olid tulbisbulad, viinamarjad, kleidid ja sibulavanik

Tikri-kohupiimakook ehk kõik ei ole autoremondilukksepad

Kujutis
See lugu juhtus juba hea mitu nädalat tagasi, aga tahtsin sellest siiski kirjutada, kasvõi mälestuseks. Koogist, ma mõtlen:). Ampsukese temast siiski sain, ülejäänu läks puhtal kujul kanadele, auto tagaistmelt on ausalt öeldes viimased purukesed veel praegugi kokku kraapimata. Lühidalt öeldes oli idee sõita ühel kaunil pühapäeval Võrru, kaasas külakostiks viidav kook. Natuke pärast Tartu piiri tundsin koledat kärsalõhna, peatasin ühe talutee otsas auto ja nentisin autost välja ronides fakti, et mingi pidurivärk kärssab ja tossab. Tegin mõned telefonikõned, mis kinnitasid mu kahtlusi. Järgnenud instruktsioonide kohaselt pidin ettevaatlikult otsa ümber pöörama ja katsuma Tartusse tagasi sõita. Lühidalt öeldes ei miskit hullu, hoolimata pühapäevast ja sellest, et ma ei näe neid suuri ja väikeseid inimesi, kelle pärast see teekond sai ette võetud. Haa, ja nüüd mõtlete, et miks ma seda kirjutan ja kus see point siis on:). "Point" saabus mõne minuti pärast ehk siis plätudega P

Posset rohelistest tikritest

Kujutis
Kui ma nägin Good Foodi juulinumbris rohelistest tikritest valmistatavat siidjat kreemi, ei kõnetanud see alguses mind üldse. Ma ütleks, et suisa nullreaktsioon. Kehitasin vaid õlgu  ja mõmisesin midagi "no-noh"-taolist, kui mulle seda seal näpuga näidati. Kollase lipiku panin sellele lehele hoopis ühe teise asja pärast. Kuna viimase nädala püsisin täiega hoidistelainel ja algsest ükskõiksest suhtumisest marjapõõsastesse oli tekkinud täielik kanaemakompleks, vaatasin meie roheliste marjadega tikripõõsast lõpuks ka vesiste silmadega. Noh, et midagi peab ju neist ka tegema. See on muide täiesti taevalike marjadega põõsas, mille viljad muutuvad ülevalmides mesisteks ja klaasjalt läbipaistvateks. Meil on kaks punaste marjadega põõsast ka, kuid nende marjad ei maitse toorelt sugugi nii taevalikult. Lihtsalt tikrid. Sordinimedest ei tea ma ühegi  puhul tuhkagi, sest põõsad on iidvanad ja kas ka istutades nende nime teati, kahtlen. Niisiis teemaks rohelised tikrid. Praegu on na

Vedel kurgisalat

Kujutis
Teine puhkusejupp saab läbi. Ausalt öelda oli seekord mõnus puhkus, kus sai osa sellest lihtsalt logeleda, aeg kulges omasoodu ja kole hea oli olla. Mulle meeldib kohutavalt hommikuti tatsata aeda ja imetleda, millised õied on puhkenud ja mis juurde kasvanud. See on hurmav vaatepilt, kuidas kastepiisad või ka vahel möödunud sajust jäänud veepiisad pärlendavad sirama löönud päikeses. Veel tunnike ja need piisad on läinud, ehk tulevad tagasi järgmisel päeval, vahel ka ei kunagi enam. Täna sai veel viimaseid suuremaid töid tehtud, muru niidetud ja läätspuuhekk madalamaks lõigatud. Viimastel hommikutel on õhk olnud kuidagi teistmoodi, juba kergelt sügisene. Võib-olla on see sellest, et gladioolid ja kukeharjad juba õitsevad. Sõstrad on peaaegu korjatud, õunu sajab puu otsast alla nagu pommidega kell iga sekundit tiksudes. Muide, äsjakoristatud viljapõld ei lõhna sel aastal läbi trumli käinud tulise vilja järele... Minu lemmik - roheline gladiool Varane kukehari on õites Arvest

Šampatarretis

Kujutis
No ei ole minus seda praeguse Sovetskoje Igristoje või mis iganes Sovetskoje ta on, soont. See käib nende niiöelda vahuveinide kohta, milles limpsile on gaas sisse pandud. Mingist kääritamis- ja töötlemismeetodiga peene mulli sissesaamisest on nende Hispaanias, Poolas või kes-teab-kus pudeldatud Sovetskoje polusladkojete kohta ikka ropult palju tahetud. Pealegi ei saa minu sisikond, mis talub küll igatsorti kummalisi toite, sedasorti jookidega läbi (muide, ka tavalistel limpsidel lasen enne joomist gaasil ära lahtuda). Sellest hoolimata saabub alati punt vanemaid sugulasi sünnipäevadele, pudel Sovetskojet käes, hoolimata sellest, et suguvõsa sünnipäevadel olen pidevalt rõhutanud, et ei joo seda kraami. No mida ma nendega tegema pean! Varem sai pudel lahti tehtud ja neile sugulastele sisse joodetud, nüüd ei joo nad enam ise ka seda. Kui just midagi tooma peab, tunneksin pudelist kangemast napsist või kasvõi likööristki märksa enam rõõmu, need saab ju kusagile toidu sisse rõõmsalt ära k