7. september 2011

Bubert kuremarjakisselliga


Jõhvikahooaeg on alanud, seda kinnitab turule ilmunud hulk jõhvikamüüjaid. Niisiis võtsin laupäeval metsa seenele minnes kaasa lisaks suurele ka ühe väiksema ämbri, nii igaks juhuks, kui mõni jõhvikas peaks silma jääma. Päev lõppes aga täiesti vastupidiselt hommikul plaanitule - suur ämber sai hoopis priskeid jõhvikaid täis ja väiksesse eksisid mõned seened.
Sestap oleks olnud patt jätta tegemata üks mõnus vanaemadeaegne magustoit.

Bubert ja lumepallisupp on kaks tuntud ning hääd magustoitu, viimasel ajal on aga bubert jäänud kuidagi tahaplaanile. Ometi on tegemist ju "vääristatud" variatsiooniga mannapudru teemal, mida täiendab hapudest jõhvikatest kodukissell.
Minu kodus tehakse seda putru mannaga, mõnel pool kasutatakse paksendajaks hoopiski jahu. Kui ma ema käest tema bubertiretsepti uurisin, ütles ta, et tema ämm ehk vanaema Roosi oli õpetanud, et mannaga jääb see õhulisem, jahuga aga tihkem. Niisiis tehakse meil seda mannapudruversiooni, mis on ka enam levinud.

Sellegipoolest hakkas üha enam sees kripeldama küsimus, kust selline magustoit pärit on, naabritel lätlastel on täpselt sama asi olemas, nimi ka sama, s-iga lõpus:). Nemad peavad seda lausa oma rahvustoitude hulka kuuluvaks, kuigi see ühine Liivimaa-värk jätab veidikese mänguruumi:), tuleb asja edasi uurida. Minu armsas vanas Jaan Koori kokaraamatus on buberti nime all aga hoopis teistsugune magustoit. Nimelt tuleb segada munad, kaneel, roosivesi, vahukoor, suhkur ja kuivatatud korindid omavahel läbi ning küpsetada ahjus madalas vormis, kuni segu paksuks läheb. On ju teisest ooperist! 

Ja mis saab siis kissellist? Lõunanaabrite bubertsi juurde kuulub mõistagi jõhvikakissell. No aga midagi "oma" võiks ju ikka ka sinna lisada, näiteks väikese nipi Jaan Koorilt. Nimelt soovitab ta kuremarjakissellile lisada keetmise ajal kaneeli- ja sidrunikoort. Ja mina soovitan seda edasi, on hää küll! Endapoolse nipina võiks jõhvikakissellile lisada ka veidikese vanillsuhkrut, mis toimib eriti hästi juhul, kui marjad on mõrkjashapud. Vanillsuhkur tõmbab seda mõrkjat tooni natuke allapoole.

0,5 l piima
3 sl mannat
3 muna
3 sl suhkrut
1 tl vanillsuhkrut

1 l vett
0,75 l jõhvikaid
umbes 2,5 dl suhkrut
1 kaneelikoor
 veidi riivitud sidrunikoort
2-3 sl kartulitärklist
(0,5 tl vanillsuhkrut)

Buberti jaoks lase piim keema, lisa manna ja keeda ühtlaseks kergeks pudruks. Samal ajal mikserda munakollased suhkruga tihkeks heledaks vahuks, munavalged vahusta eraldi. Kui puder on valmis, sega juurde vahustatud munakollased ja kuumuta edasi, kuni segu pakseneb veelgi. Lisa vanillsuhkur ja vahustatud munavalged ning sega õrnalt tõstes hoolikalt läbi.
Kisselli jaoks lase vesi keema ja lisa marjad. Kui jõhvikad on pehmeks keenud, on mitu varianti. Esimese kohaselt tuleks marjasegu valada läbi sõela, nii et edasiseks tegutsemiseks jääks vaid selge vedelik. Teise ja mulle rohkem meeldiva tulemuse jaoks lase see kõik sauseguriga ühtlaseks. Kolmas variant on muidugi ka - marjakestad jäävad sisse nagu nad on ja pole üldse mingit probleemi:). On, kuidas on, edasi lisa maitse järgi suhkrut, viska potti kaneelikoor ja tükk sidrunikoort. Umbes 5 minuti pärast sega juurde vähese veega lahustatud tärklis ja keeda kisselli mõni minut, kuni keedus pakseneb ning kaob toores tärklisemaitse. Tulelt tõstes lisa ka vanillsuhkur, kui selleks soovi on. Jahuta kissell maha ja eemalda kaneeli- ning sidrunikoored.
Serveeri bubertit koos kisselliga.

7 kommentaari:

Liisi ütles ...

Suu jookseb vett...nii tahaks seda taldrikutäit kohe ja praegu.

Zoozi ütles ...

Ühinen Liisiga :)

Ülle ütles ...

Üle tüki aja maitses see tõesti hästi, tunnistan ausalt:).

Tibu ütles ...

Kohe näha et munad on vabadelt kanadelt. Ma ei saa allikaid välja käia, aga bubert oli ühe minu sõbra lemmikmagustoit lapsepõlvest ja ta kutsus teda hellitavalt huubertiks.

Frieda ütles ...

Seda võtaks küll :) Ei mäletagi, millal viimati bubertit sai tehtud. Ometi on see aus nostalgia - mu vanatädi tegi parimat bubertit - ja maitseb nõnda hästi. Tuleb vist lähiajal tegemine ette võtta.

Olen Ülle.... ütles ...

Bubert...mmmm...lapsepõlv ja vanaema tuleb meelde. Mannavaht ja leivasupp. Mida kõike siis ei söödud. Unustusehõlma hakkavad kaduma. Koogelmoogel näiteks ja keedetud seajalad ja kanakaeladest kastet. Kui praegu seajalad lastele lauale serveeriks - hihh - tahaks nende nägusid näha. Mina aga armastasin neid hirmsasti krõbistada ja vastlad olid rohkem kui kord aastas. Mul praegu mannaga ning õuntega kohupiimavorm ahjus. See ka minevikust.
Tervitused Märjamaalt :)

Ülle ütles ...

Frieda, ega siis ei jägi muud üle, kui bubertitegu ette võtta:).
Eks aeg-ajalt tulebki vanu retseptivihikuid ja unustusehõlmasid luftitada, muidu lähevad päris meelest. Kohupiimavorm on samuti täielik retro.

Vaata veel

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...