Nõukogude naise õunakook


Veel täpsemalt peaks see pealkiri kõlama "Nõukogude naise õunakook Nõukogude Naisest". Vot nii:).

Ühel vihmasel puhkusepäeval hakkasin igavusest (vihma sadas ja miskit tarka ei saanud õues teha) oma vanu retseptivihikuid lappama. Kange isu oli õunakoogi järele ja ükski käeulatusesse jäänud retsept ei olnud päris see, mida hing sel hetkel ihaldanuks. Nii mõtlesin siis sukelduda oma lapsepõlve varasalve, äkki leian sealt lahenduse:). Ja leidsingi! Nii võluv, nii puhta maitsega ja niiiii lihtne:).

Mõne sõnaga ka neist retseptivihikutest, milles kajastus minu lapsepõlve best of. Nimelt võis see juhtuda kusagil põhikooli teises pooles, kui kodus olevad kokaraamatud olid ennast ammendanud, internetist polnud siis veel keegi kuulnud ja endal polnud veel niipalju oidu, et oleks ise midagi teistsugust leiutanud. Aasta võis siis olla umbes 1986:). Isa ehitas pööningule uue mahuka riiuli, kuhu vanemate aastakäikude ajakirju-ajalehti panna, kuna ma ei lubanud neid lihtsalt minema visata. Aga et kogu seda nodi oli ikka äraütlemata palju, siis tuli kusagil minna kompromissile. Selleks, et vana trükipaberit tulle ohverdada, tuli see enne hoolikalt läbi töötada. Ja nii see esimene retseptivihik ilmselt sündiski. Igatahes hakkasin välja lõikama toiduretsepte ja sobivaid pilte ning kleepima neid ruudulisse kaustikusse. Esimene kaustik nägi välja nagu päris, nummerdatud leheküljed ja taga sisuregister. Kui ei raatsinud paberitükki välja lõigata ja tahtsin ajakirja alles hoida, kirjutasin targa õpetuse ümber. Järgnevate kooliaastate jooksul kogunes selliseid kaustikuid kolm, lisaks üks pühendatuna hoidistele, lauakatmisele, kööginippidele, jms, üks jookidele ja üks spetsiaalselt saate "Vaata kööki" retseptide üleskirjutamiseks.
Kui nüüd vaadata seda enda koostatud valikut, siis ajab natuke naermagi, mõistagi prevaleerivad koogiretseptid:). Palju huvitavam on aga valitud teemade ja retseptide ring, sest mu eesmärk oli koguda põnevamaid retsepte ja õpetusi. Kui vahel üritatakse jätta muljet, et nõukogude köök oli hall ja vaimuvaene, kuna suhe läänemaailmaga puudus, siis nende retseptide põhjal ma seda küll väita ei julgeks. Mu toiduorbiiti sattus peamiselt Nõukogude Naisi alates 1960-aastatest, sinna juurde veel hilisemaid Sotsialistlikke Põllumajandusi, vabariigiaegseid Mareteid, Taluperenaisi, sekka ka muid väljaandeid, kalendreid, reklaammaterjale, jne. Meile tänaseks nii tuntud klassika nagu brioššid, šarlotid, osso buccod, jne olid kõik kajastatud, ehk küll tihti lihtsama nimega ja vahel mõne puuduva koostisosaga. Välismaise toidu õigest nimest või tekkeloost ei rääkinud mõistagi keegi, seevastu oli juures põhjalik toidu kirjeldus. Nii võis see kõik tunduda nii loomulik ja algupärane. Ma usun, et nii mõnegi jaoks oli maailma avanedes šokiks pigem see, et seda või teist rooga tuleb pidada hoopis mõne muu maailmanurga klassikaks:).
Paraku puuduvad neil väljalõigetel või ümberkirjutustel viited. Paberi, tekstikuju ja muude selliste näitajate järgi annab retsepti dateerida, aga paraku mitte aasta täpsusega.

Nii võiks see õunakoogi retsept pärineda ajakirjast Nõukogude Naine ja kusagilt 1970-aastate kandist. 
Samas lööb see kook oma rikkumata maitsega, eneselgi uskumatult pistsin kolm tükki joonelt pintslisse. Ei mingeid maitsesuhkruid, toorjuuste ega muud säherdust. Puhas või, suhkur ja kaneel. Võib-olla oleme just pidevas katsetamiste tuhinas vindi üle keeranud ja otsides seda kõige-kõigemat, kipume unustama, et väheses peitub suurim väljakutse. Vahel võiks see meenuda:).
Kindlasti oleneb selle koogi õnnestumine ka õuntest. Parimad on sellised ubinad, mis küpsevad kenasti läbi ega jää "klimbiks". Praegu on ideaalne valge klaar, pärastpoolt "Antonovka".

100 g võid
1 dl suhkrut
1 muna
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola
1,5 dl keefirit

4-5 õuna
2 sl suhkrut
1 tl kaneeli
25 g võid

Vahusta pehme toasoe või suhkruga, lisa muna ja vahusta ühtlaseks. Vala juurde küpsetuspulbri ja soolaga segatud jahu ning keefir. Sega hästi läbi. Kata jahuse lusikaselja abil pehme tainaga 26-cm lahtikäiva vormi põhi ja umbes sentimeeter kõrgemalt ka äär.
Koori õunad, eemalda südamikud ja lõika paksemateks viiludeks. Kata tainapõhi tihedalt õunaviiludega, puista peale suhkur ja kaneel ning lõika mõned võitükid (võid või ka sulatada ja siis üle koogi niristada).
Küpseta 200 kraadi juures umbes 30 minutit.
Kook maitseb kõige paremini soojalt.

Ilusat kooliaasta algust!

Kommentaarid

Tibu ütles …
Ma jään ootama siis järgmist katsetust "Vaata kööki" mitte millestki midagi retsepti põhjal, sest see saade oli minu vaieldamatu lemmik "Rahvusvahelise panoraami" ja Loomade maailmas" kõrval
Ülle ütles …
Oeh, ma otsisin praegu "Like" nuppu:).
Tegelikult on need hirmus armsad retseptid. Kusjuures see "Vaata kööki" kaustik on kaunis tühi, sest saade jooksis ju üsna viimaseid aastaid, varem aga ei tibanud midagi üles kribada.
Olen Ülle.... ütles …
...mumeelest ei olnud ka nõukaaeg toidu poolest väga hull, vaata et mõne nurga alt paremgi, pean silmas säilitusaineid ja igasugu maitsetugevdajaid ja emulgaatoreid ja muud säärast staffi millega toite solgitakse. Avastasin hiljuti teeseene ja kui seda jooki meega teha siis 3-4 päeva niisuke mõnus siider, et ei anna poe pintsliloputusvetega võrreldagi :) Aga kook on isuäratav, tunnen suisa lõhna. Ikkagi on mul küsimus, kuidas on võimalik sellise köögikunsti juures saledat joont pidada, kas ka Nõukogude Naises mõni nipp, ehk jagad :)
Ülle ütles …
Kunagi ammu oli see teeseen ju hirmus popp asi, meil oli ka see purk kapi peal. Ma poleks uskunudki, et ta ka praegugi olemas.
Tead, neid saledusenippe ma millegipärast siis välja ei lõiganud, nüüd ei viitsi minna pööningule ka neid allesolevaid ajakirju lappama. Aga see saledus on nagu on, rõõmus inimene peabki paremini välja paistma;).
Anonüümne ütles …
täitsa müstiline, aga minul läks see kook totaalselt nässu täna. oli 50 min ahjus ja taigen ei küpsenud ega kerkinud karvavõrdki. Ometi tegin kõik retsepti järgi, v.a keefir, mille asendasin Pajumäe hapukoorega. Võib-olla oli see viga.
kas Sa vahustasid või ja suhkru käsitsi või kuidas?

annika
Ülle ütles …
Annika, seda on küll kurb kuulda. Ma ei usu hästi, et viga oli hapukoores, olen teinud sedatüüpi vahustatud tainast tavaliselt just hapukoorega (enamasti küll Alma omaga).
Või ja suhkru vahustasin käsitsi, minu meelest jääb tainas niimoodi parem, köögikombainiga kipub ülevahustamise oht tekkima. Järsku sattus kehv jahu olema või oli lihtsalt halb tähtede seis. Lohutan, et vahel juhtub ja näiteks järgmisel päeval on nagu imeväel kõik jälle nii nagu peab.
Olen Ülle.... ütles …
Mul tuli välja ja täiega hea :) Kahju et aurud pildile ei jäänud. Soojalt läks kaks viilukat koos kitsepiimaga nahavahele :)

Populaarsed postitused

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

Kartulitoidud kui ehe köögiteadus