4. november 2012

Vasikast ja Tiiust


Vasika pilti mul kahjuks ei ole, lihtsalt ei ole. Küll on aga lammas, las ta olla siis vasika eest.
Ühesõnaga mässisin ennast sisse.

Millalgi augusti teisel poolel kirjutas Mari-Liis ääri-veeri, et Tiiu on tore ajakiri ja kas ma ei tahaks mõelda sealsete köögilehekülgede tegemisele, et nagu teatepulga ülevõtmine või nii.
Halleluuja ja seitse inglit! Nüüd ma tean juba või sain õigemini järjekodset kinnitust ütlusele, et ära ütle kunagi iial. Liiga tihti on viimasel ajal juhtunud, et asjad, millele olen mõttes resoluutselt hõiganud "EI IIAL!", pööravad ühel päeval minu vastu ja seda just meeldivas võtmes. Kui Tiiu alustas eelmise aasta oktoobris ilmumist ja Mari-Liis oli ajakirja käivitamise juures olemisest tohutult elevil, sirvisin põnevusega kohe esimese trükivärske numbri toidulehekülgi. Mäletan, et esimene reaktsioon oli, et oi-ei, köögiosa maht on ju Oma Maitse järel teisel kohal, ise küll sellist asja ei julgeks ette võtta!!! Noh ja nüüd on see siis käes!
Tõsi, esimeste ilmumiskuude jooksul hakkas ajakiri, toiduleheküljed kaasa arvatud, paika ja mingisse süsteemi loksuma. Arvestades, et väljaanne püüab hoida üsnagi konservatiivset joont, ei ole sealt kunagi oodata iga poole aasta tagant lugejate jaoks tuttavateks kujunenud teemade totaalset muutmist. Mõnes mõttes on see isegi hea, vähemalt midagi kindlat!


Aga nüüd on see siis käes! Esimene enda kokkupandud köögiosa - 14 leheküljest seekord 13 siis. Loomulikult oli kõik teisiti, kui seni blogi pidades. Blogis võib ju jutustada nõrkemiseni, valida selline teema, mis aga pähe tuleb ja olla igas mõttes vaba. Ajakiri on aga midagi muud, kindel formaat ja piirid. Eks ärevus oli ikka nii suur, et nähtamatuid apse on küllalt. Ühesõnaga esimene vasikas. Kõige enam avaldub see fotode osas, kus tuleb arvestada lumivalge asemel teistsuguse paberiga. Aga eks vigadest õpitakse, ega teisiti saagi. Kui poliitikutele antakse sada päeva, võiks ajakirjanduses sama tava kehtida:).

Novembris on lõikelaual külmutatud kala. Enda lemmikuteks osutusid kala-munapirukad Peipsiääre stiilis ja kala tummises tomatikastmes.

Ettevalmistamine kulges aga äraütlemata lõbusalt:). Testitud võileivamargariinidest hakkas süda läikima, poekaupu nüüd lähemalt uurides selgus, et osad taotlevad piltlikus mõttes kogu Mendelejevi tabeli reastamist ja kaltsukates torman kohe linikute ja muude tekstiilide riiulite-kastide juurde. Järgmise ehk detsembrinumbri tegemisel konsumeeris koer ära terve kausi küpsiseid ja pistis nahka toore liharulli, lisaks veel mitu limpsu porgandimoosi. Armsad kolleegid on sunnitud seniste tavapäraste küpsetiste asemel maitsma suurtes kogustes poekaupu (ise on nad süüdi, et moodustavad ideaalse testitiimi:D ), aga elevus on kõigil suur, silmaringi avardamine kaasa arvatud. Ja mis te arvate, mida kajastab leheküljel 66 kalade alla sätitud ajaleht:D *

Algul suhtusin üsna skeptiliselt tuntud inimeste küsitlemisse nende toidueelistuste ja köögiharjumuste teemal, kuid need mõned vestlused, mis on seni peetud, on mõjunud kui helendav valgus. Andres Dvinjaninovi mõte, et me peaksime rohkem toiduvalmistajat tänama, läks vägagi südamesse ja ei tee paha taas üle korrata.

Nüüd aga minu tõelisest lemmikrubriigist. Kui Marii rääkis, et neil on plaanis tuua sisse uus lehekülg  "Meie pere ...", olin selle sisu kuuldes täiesti sillas. See on just midagi minu hingele! Pealegi on ajastus täiesti kohane - nimelt on järgmine aasta kultuuripärandi aasta ja nii saab ka Tiiu anda väikese panuse igapäevase toidukultuuri jäädvustamiseks. Ühesõnaga, iga kuu kuulutame välja ühe meie toidulaual sagedase, isegi veidi nostalgilises võtmes toidu, mille kohta ootame lugejate retsepte ja kommentaare stiilis, kuidas nemad seda või teist teevad. Ootan juba põnevusega!

Tiiu novembrinumbri köögiteemad näevad aga välja järgmised:
- 24. november - ostuvaba päev
- Kuulsus ja köök: Andres Dvinjaninov
- Võrdleme Moskva täissuitsuvorste
- 5 rooga külmutatud kalast
- Testime leivavõideid
- Kuu koogiks on kõrvitsa-kohupiima-šokolaadikook
- Õhtul võib teha pikkpoissi, järgmisel lõunal aga kartulikotlette
- Uue rubriigi "Meie pere ..." tutvustus
- Lõppude rubriigis saavad teise võimaluse kõrvits, petersell ja munakollased.

Lõpuks aga soovin vahvaid ideid ja värskeid mõtteid Mari-Liisile, kellelt ilmus samuti novembris esimene Pere ja Kodu Pereköögi vihik!


* - Kui otsisin sobivat vanemat ajalehte kaladele taustaks, leidsin just selle õige, kus terve lehekülg tihedat teksti, 7. veebruari 1990.a Rahva Häälest. Kui keerate ajakirja tagurpidi, siis sidruni ja kala vahel algab lõik järgmiste lausetega: "Eriti suure rahulolematuse kutsub esile olukord toiduainetega. Siin tuleb küsimus püstitada printsipiaalselt." Nii arvas siis Mihhail Gorbatšov oma 5. veebruaril 1990.a NLKP KK pleenumil peetud ettekandes, mis siis, et Rahva Hääl kajastas seda mõnevõrra lühendatud kujul.
Aktuaalne tänagi, eks ju:).

5 kommentaari:

Tuuli ütles ...

Jõudu ja jaksu Sulle, Ülle! Latt on MAri-Liisil muidugi piisavalt kõrgele sätitud, aga esimest numbrit sirvides oli küll heameel tõdeda, et aina paremaks läheb. Ideid ja inspiratsiooni peaks vist ka veel soovima ja eks siis tekitame lisaks blogijate alateadvusele veel ajakirjade köögitoimetajate ühise alateadvuse :)

Silja ütles ...

Jõudu ja edu minu poolt ka, Ülle!

See erinevate teemade ring lõi ikka pahviks - väga sisukas köögiplokk on ikka Tiius! Niiet kuigi ma veel vist päris sihtgrupp ei ole, lähen ostan koos oma elu esimese ajakirja "Pere ja Kodu" numbriga ka ühe värske Tiiu numbri:)

Koopatibi ütles ...

Minugi poolt jõudu ja jaksu Sulle! Kindlasti väärt kogemus.
Ma tabasin ennast mõttelt, et ajakirjadel on tänapäeval ikka hea, blogijad ju kaks ühes - kirjanik ja fotograaf. Loodetavasti on tasu ka ikka topelt :P

Ülle ütles ...

Aitäh, jõudu ja jaksu läheb täitsa tarvis!

Tuuli, see ühiste alateadvuste värk on ikka täitsa naljakas, ajab vahel naermagi, et no kuidas ikka nii ühte väravasse kõik läheb. Parem oleks küll vähemalt väikese ajalise nihkega, lugejad on ka ikka inimesed:D.

Silja, see on hästi huvitav tegelikult, et hoolimata sihtgruppi mittekuulumisest on mitmed mu tuttavadki nüüd tõdenud, et nad ei teadnudki, et see on nii normaalne ajakiri :).

Ja Koopatibi, see oleks hiiglama tülikas tegelikult, kui peaks kuraditosina jagu toite enamvähem korraga fotograafi jaoks valmis vehkima. Aga eks ole elus hullematki juhtunud:D

Silja ütles ...

Ülle, welcome to the club! :) mul on ikka pidevalt nii, et teen korraga 3-8 rooga üheks pildistamiseks (fotosessiooniks:D). täitsa normaalne tundub juba:):):)

Vaata veel

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...