Muster siin ja Riias


Kaunis karge ja härmas nädalavahetus, aga seda vaid seespool aknaklaasi. Väljaspool sündis vastupidiselt ootustele uus külmarekord, õnneks juhtus see eile, täna on juba vähem. Õhk on kuidagi teistsugune, maanteel sõitvad autod tekitavad sama häält mis rekkad ja õhtune kuupaiste koos tähise taeva ning otse üles tõusvate korstnasuitsudega mõjub peaaegu nõiduslikult.


Ehk siis siit tuleb vihje tutvuda kapisügavustega, sest välja minna ju võib, kuid ega seal kaua ei jaksa viibida, kui just pangaröövli maski ees pole.Turvalisem on toas püsida :).

Aga kapisügavused paljastavad nii mõndagi. Lugu, mis mind tõeliselt liigutas, juhtus tegelikult juba suvel. Meil on vanaemade ja tädi varamust säilinud päris mitu toredat vabariigiaegset, kui mitte isegi tsaariaegset lina-linikut-käterätti, tikitud mustrite või monogrammidega, heegeldatud äärepitsidega, lisaks veel heegeldatud pitslinikuid ning natuke rišeljööd. Puhas käsitöö, kus koduskootud linane kangas on saanud endale seltsiks valged või poevärvilised niidid.


Selles hunnikus on ka üks lina, mis ongi kusagilt sealt tsaasriaja ja vabariigi vahetusest, vähemasti ma ise arvan nii. Aga võib-olla ka puhtalt vabariigiajast, mustri eeskuju ja teostuse ajaline vahe võib ju täiesti olemas olla. Mõeldud on ta ehk kummutikattena, kuna ta on vaadeldav vaid ühte pidi. Aga mine sa tea. Tugevale linasele riidele iirise moodi niitidega tikitud kompositsioonis on tunda juugendit. Lina seisab kummutisahtlis, aeg-ajalt on ta kasutusel, aga mida aeg edasi, seda vähem, süda ei luba.

Siin ...

... ja seal Riias

Kuni selle suveni oli ta lihtsalt üks vana lina. Kätevärin tabas mind aga Riia juugendimuuseumis. Tegemist on siis Riia arhitekti Konstantīns Pēkšēnsi kortermuuseumiga, kuhu on loodud võimalikult ajastu- ja tõetruu interjöör. Seinamaalingud on restaureeritud ja kohati rekonstrueeritud, mööbel ja muud esemed aga otsitud ja sobitatud. Niisiis mööda seda muuseumi ekskurseerides ja igale poole oma nina toppides jõudsime korteri tagaosas oleva vannitoa ja tualettruumini. Ja mida ma näen - samasuguste siniste kandiliste lilledega lina!!! Milline rõõm - sama muster, mida ma näen Riia juugendimuuseumisse hoolikalt valitud linalt, vaatab mulle vastu kodus Nahkro talu vanas kummutisahtlis.
Elu pakub ikka imelisi üllatusi! Sellest hoolimata oleks põnev teada, kust see muster pärit on. Äkki keegi teab ...

Kommentaarid

mercredi ütles …
Ma ei ole muidugi mingi asjatundja, aga mina isiklikult vaataksin seda mustrit justnimelt teistpidi, tundub palju juugendlikum.
Ülle ütles …
Ma vaatasin enda lina samapidi nagu oli Riia lina muster. Kuigi ega kindel ei või siin milleski olla:)
Ega Sul või teistel käsitöölembidel ei ole sellist lillerombi kusagil ette tulnud?

Populaarsed postitused

Moskva saiad, heldimusega Jõe baarile mõeldes

Kuidas peipsimaalased taas Hiiumaal käisid

Toorjuustukook laimi ja valge šokolaadiga Key lime pie jälgedes