18. märts 2013

Proovisime erinevaid rindejooni, aga ta murdis läbi

Jouni Himanen

Pealtnäha üks tavaline õpiköök Maitseelamuse kojas: rahvas koguneb, kõik on elevil ja juhendajal kerge närv sees. Stsenaariumi järgi peaks kulgema kõik kenasti, terve hulk Soome köögi sõpru (vaenlased et vaevalt kohale tulevad) tahab teada/üle korrata/meelde tuletada põhjanaabrite köögi ehk tuntumaid palasid. Kohal on nii eestlasi kui soomlasi, The Baltic Guide`i ajakirjanik ka. Jouni Himanen, kes elab ja töötab Tartus, on olnud alates suvel filmitud "Õhtusöök viiele" saatest Antoniuse õue ja koja kirglik fänn, asus seekord õpetaja rolli. Aga vat selle rolliga läks Jounil keeruliseks, lohutuseks, et mitte ainult temal. Nimelt ühines seltskonnaga entusiastlik Härra Kelner Kõiketeadja ja Kõikitundja ehk siis härra, kes oli terve elu töötanud Tartu restoranides kelnerina ning kes oli uhke, et tal on Kasekese kool tänaseni. Härral oli kogu Jouni menüüst ja selle teostamisest muidugi oma versioon, mistõttu omandasid teised õpiköögis osalejad mitmesuguseid uusi rolle, kodurahu säilitaja kaasa arvatud. Kui see tohuvabohu lühidalt kokku võtta, siis nii palju naerda pole me vist kunagi saanud, nii palju närvirakke pole mõned vist kunagi kaotanud ja Triinu andis Taunole vabaduse köögis edaspidi rääkida niipalju kui too vaid tahab. SEE on siin nüüd kirjas ja vastu vaielda enam ei saa!

Kuidas pirukaid vormida

Kui aga pöörduda tagasi toidulainele, siis Jouni eesmärk oli müüdimurdmine. Soome köök, ahh? No üks poro ja Karjala pirukas kõik! Einoh, kui seda pobiseb lihtsurelik, on üks asi, aga kui Euroopa toidukultuuri mekade - Prantsusmaa ja Itaalia riigijuhid ütlevad, et Soome köök on jama, isegi söödamatu, siis on juba teine asi. Ekstsentrikust Berlusconi vaevalt oma ütlemise üle pikalt juurdles, asja klaaris diplomaatiline korpus. Ja mis siis, et Chiraci meelest oli Inglise köök jubeduselt Soome järel teine, soomlasi ei lohutanud see karvavõrdki. Oma au kaitsmiseks puhkes Soomes hoopis debatt teemal, et mis siis on õige Soome toit - traditsioonid vs kaasaeg. Juunis 2010 esitati lausa ettepanek Soome rahvusliku toidustrateegia koostamiseks, toidupoliitika ühesk osaks pidi saama ka toidu ja selle valmistajate väärtustamine. Kui Jyrki Katainen sai 2011. aastal peaministriks, siis tema programmis sisaldus ka toidupoliitika, kuuldavasti vaid 1 lehekülg, kuid asi seegi (tuletame siinkohal meelde, et sel aastal kajastub esimest korda toidukultuuri eelarverida ka meie Kultuuriministeeriumi eelarves!).

Karjala pirukad munavõiga: ees kartulipudrutäidisega, tagapool riisiga. Erinev täidis tingib ka erineva pirukate kuju.

Ja debatt puhkes ka meil köögis. Kuidas tehakse ikka õigeid Karjala pirukaid, kui tihke peab tainas olema, milline on õige jahu ja kui õhukeseks tuleb tainas rullida, servade kokkunäppimisest rääkimata. Eestlastena kuulasime suure põnevusega, kui soomlased omavahel vaidlesid:). Need pirukad on ju tõesti Soome au ja uhkus, garanteeritud traditsioonilise tootena lausa 10 aastat Brüsseliski kirjas. Nii et kui pirukas ei vasta retseptuurile, ei tohi seda ka selle nime all välja reklaamida. Igatahes me püüdsime. Nii mõnigi oli sunnitud tõdema, et kui pirukad kasta pärast küpsetamist sulavõisse ja söömisel tõsta peale kuhi munavõid, on need ikka päris hüva kraam, eriti kartulipudrutäidisega.

Poronkäristys kartulipudru ja pohlamoosiga

Lapimaa poronkäristys`ele me viisakat eestikeelset vastet ei suutnudki leida, kõrvetada saanud põhjapõder ei kõlanud kohe kuidagi. Võis krõbedaks praetud õhukesed lihaviilud, mis haudusid edasi õlles koos kadakamarjadega, maitsesid eriti hästi koos rohke võiga kartulipudruga. Ja mida rohkem võid, seda parem :).

Räimevorm

Räimevormi tegemine meenutas Triinu ja minu legendaarset kilupiruka tegemist ehk et siis retsepti loeti kunagi alguses ja pärast oli kõik üle ning pool puudu. Vormi läks seekordki kõike vaba käega - puhastatud räimi, viilutatud kartuleid ja sibulaid ning peekonit. Muna-piimasegu jäi üle ühe paraja Bulgaaria omleti jaoks, praekartulite tegemise keelas Tauno ära.

Lapi juust murakamoosiga

Ja lõpuks Lapi juust murakamoosiga. Kusjuures juust tuli teha ise. Algus meenutas ettevalmistusi Anu Saagimi piimavanniks:) No mida muud arvata ligi 10 liitrist piimast:). Tegelikult sarnaneb kriuksuva juustu valmistamine India paneeri tegemisega. Ehk siis piim tuleb kuumutada 39 kraadini, lisada sool ja äädikas ning oodata, kuni juustumass hakkab kalgenduma. Pärast tuleb juust kuivaks pigistada, ahjuplaadile laotada ja ära küpsetada. Mitte unustada murakamoosi!

Ilma võita ei saa hakkama isegi mitte Soome köögis :).

Niisiis, mida me õppisime? Olgu mis ta on, kuid väga hea oli. Hoolimata sellest, et nagu amatööride köök, ütles Härra kokkuvõtlikult. Mis siis, et ta ajas õpikööki tulles majad segi ja helistas kõigepepalt kapo maja uksekella :).

Rohkem pilte meie meeleolukast kokkamisest leiab Maitseelamuse koja FB lehel.

Kommentaare ei ole:

Vaata veel

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...