Postitused

Kuvatud on kuupäeva mai, 2013 postitused

Üleeile nägin ma Peipsimaad ehk salakood "oleme võrgutatud"

Kujutis
Tartus sadas peaaegu terve laupäeva hommikupooliku vihma. Hall, külm, rõske. Sõites pärastlõunal Varnjasse, kojamehed vahelduva eduga töötamas, muutusin Koosa teeristilt paremale keerates ühtäkki nukraks. Esimest korda oli Peipsiäär kurb. Kurb seepärast, et põllud olid osalt vee all, külavahel mitmed aiamaad üles harimata, vapramatel alustanutel sibulapeenarde vahel läikiv vesi. Maa pole jõudnud ära kuivadagi, kui uut tuleb ülalt lisaks. See aga tähendab, et sel aastal on sibulakasvatajaid vähem ja üsna tõenäoliselt maksab tänavune saak märksa enam kui mullu. Isegi Peipsi järv oli pahas tujus, laineid küll suurt polnud, kuid vesi oli pruun ja hirmuäratav. Seisin pärast Kallastel järve ääres ja hirm tuli peale, ju olin unustanud, milline näeb välja torisev Peipsi.














Millegipärast otsustas Taevaisa torpedeerida ka Sibulatee hooaja avaüritusi, mis sa vihmaga ikka oma nina kodust välja pistad. Nii oli plaanis näiteks Varnjas valida parima sibulapiruka meister. Mul tekkis isegi väike hirm, …

Ootusärevus ...

Kujutis
Teine puhkusenädal on koosnenud peamiselt ootamisest. Metsa äärde on rohu sisse tallatud teerada, et kontrollida hommikul ja õhtul, ega toomingad ole lõpuks õide puhkenud. Jube nöök tabas mind muidugi üleeile Valgamaal, kus toomingad olid täies õies ja minu ootusärevus tundus lausa kergelt kohatuna kui mitte totrana. Nüüd on meil ka rahu lõpuks majas :).


Iga päev saab silmaga mõõdetud, kas spargel on juba pisut rohkem nina mullast välja pistnud. See on harras aeg ja ometi nii lühike. Nädal või kaks veel, ka sirelid hakkavad õitsema ja siis ongi kõik. KÕIK! Järgmisena ootad jõule:(.


Samas on nii mõnus ja rahulik kuulata hommikuti ööbikut, lõokesi ja mis-iganes muid linde. Kaugemal metsas kukub kägugi. Need on sellised hetked, kus ronid lauahunniku otsa, kõlgutad seal jalgu või tõstad põlved lõua alla või nõjatud hoopis väravale, pilk suunatud ei-kuhugi ja kuulad. Lihtsalt kuulad!


Ootamisest jäi meelde Ugala teatris nähtud Tõnu Õnnepalju kirjutatud näidendist "Sajand" üks kat…

Marmorkarask

Kujutis
Karaskil ja karaskil on vahe ehk kõik sõltub kasutatavast odrajahust. Oma senise elukese jooksul olen küll härdalt suhtunud Eesti sortidest kasvatatud tomatitesse-juurikatesse, kuid teravilja vaid niivõrd, kui see on vajalik eristamaks näiteks rukkijahu nisujahust. Odrajahu on seni olnud vaid odrajahu, odrast jahvatatud jahu, noh.

Viimane pool aastat koostööd Tartu Lõunakeskuse Taluturuga (koostan nende kodulehele retseptiosa) on aga minu mõttemaailma kohe hästi palju avardanud, tänud siinkohal Merlele! Iga kord turul käies vilavad silmad ringi nagu pangaröövlil, et kas on lettidele tekkinud midagi uut. Nii armas, kui vahel tekib väike arutelu, kes mida on kasutanud ja et proovi ka või pakub hoopis mõni kaubatooja oma uusi katsetusi. Seal on müüjad, kes tunnevad kaupa ja see pole mitte vähetähtis.

Kõikvõimalike teraviljatoodete osas olin algul nagu tavaline ostja - palun mulle kilone pakk rukkijahu. Nüüdseks küsin aga täie teadlikkusega Loona veski keskmise jahvatusega täisterarukki…