25. oktoober 2014

Kuu aega veiseliha

Veised, kel pole selle looga vähimatki pistmist. Lihtsalt veised, Läti veised :).

Inimeses peab kõik kaunis olemas! Öeldagu mida tahes, mina usun, et inimene peab sööma seda, mis talle meeldib ja sobib. Vastu tahtmist pole mõtet, sellest tekivad vaid kortsud ja stress:). Need, kes armastavad head veiseliha, võivad juba tükk aega rõõmust lakke hüpata, sest 44 söögikohta üle Eesti, lisaks mõned eriprojektid, pakuvad terve oktoobri jooksul põnevaid roogi kodumaisest rohumaaveisest. Ninast sabani! Hämmastav, kuidas selline suur hulk vabatahtlikke otsustas pea ees tundmatusse hüpata, sest nad ei saanud teps mitte kõik sisefileed valida, vaid iga restoran sai loosiga 3 erinevat lõiget, millega tuli pead murdma hakata. Seejuures tuleb eraldi ära märkida, et rümp tükeldati 32 erinevaks lõikeks! Kes sai liha, kes sai vaid kondid. Päriselt ka! Aga teate, kui tummist suppi on võimalik neist välja võluda! Peakokad tunnistasid, et nii mõnelgi juhul tuli lihatükiga pidada maha pikad monoloogid, võõrad pole tihtipeale just eriti jutukad :). Nii et väljakutseid oli rohkesti ning paljusid asju tuli käigupealt juurde õppida. Kasu siis mõlemapoolne.

Tartu Antoniuse hotelli restorani veiseliharoogade kaaslased. Foto: Lauri Laan.

Ega see polnud ainus väljakutse. Ka veinid tuli toitudega kokku sobitada. Iga restoran pidi leidma liharoogadele ühe veinimaja pudelite hulgast sobivad kaaslased, vaid desserdi osas lubati mujale kiigata.

Truffe rostbiifiga salat. Foto: Lauri Laan.

Eesti Maitsete veebilehel on kõigi osalevate söögikohtade pikk ja põhjalik tutvustus koos äärmiselt apetiitsete piltidega. Lisaks veel mõned tärnid toitude juures, millel eriline sära man. Tartlasena on mul rõõm kaasa kiita Polpo suurepärast veisesuppi, mis on nagu põhjatu (maitse)üllatuste laegas ja Truffe vaimustavat rostbiifisalatit. Viimast soovitan kõigile, kes armastavad õrna ja roosat rostbiifi. Mulle endale jättis suurepärase elamuse veel Antoniuse hotelli restorani kergelt kaneeline osso buco - täpselt see õige soojendav taldrikutäis ootamatult miinustesse langenud Tartus.

Nii sünnivad Eesti Maitsete veebilehe suurepärased fotod :)

Paraku tuleb aga tunnistada, et igast poest head veiseliha ei leia. Kui soovite valmistada kaua hauduvat pajarooga, pole liha eelnev laagerdamine nii oluline, kui aga kiiresti grillitud või küpsetatud steiki, ka rostbiifi või praadi medium-küpsetusastmel, tasub valida laagerdatud liha. Kui juhtute nägema poeletil tundmatu nimega lihatükki, otsige lähim internetivõimalus ning kiigake Liivimaa Lihaveise kodulehel olevalt lõikeskeemilt järele, kust see on lõigatud ja mida selle lõikega pihta hakata.


Selle kampaania keskmes on siis rohumaaveis. Pealtnäha pole tal vilja ja pehme sööda peal kasvatatud loomaga mingit vahet. Tegelikult on. See on umbes sama, kui võrrelda pehmete joontega tugitoolisportlast päris atleediga. Lihased on need, mis teevad rohumaaveisest tõelise maiuspala :). Lisaks ei tohi loom olla eakas isend, vaid parimas aastais. Suurte tööstuste häda kipub tihtipeale olema see, et mitte nemad ei saa loomi valida, vaid loomade peremehed valivad neid. Sestap ongi paljudele mällu sööbinud tumekollase rasvaga sitke vanema looma liha ja loomulikult ei aita niisugusest lihast valmistatud toit kuidagi kaasa teie vaimusilmas loodud kujutluspildile hõrgust praest.


Hõrgu veiselihapala saab aga äärmiselt lihtsal moel. Selleks on tarvis vaid sobivat laagerdatud veiselihatükki (näiteks tri-tip`i või picanhat), sellest lõigatud romsteeke ning ... tavalist võid. Kui ma teen seda liha vaid endale, siis ma ei kasuta isegi soola, liha enda maitse on lihtsalt NII hea. Sulatage 5-8 g võid 100 g liha kohta ja masseerige see lihtsalt lihatükki. Liha tuleb enne seda aktsiooni umbes tund aega varem külmkapist toatemperatuurile tõsta. Ime küll, kuid liha võtab võid väga hästi sisse. Edasi võib toimida kahel viisil. Üks võimalus on grillida mõlemalt poolt ja jätta mõneks minutiks fooliumi alla seisma. Teine võimalus on praadida pannil kiiresti mõlemalt poolt, tõsta restiga (selle puudumisel võite kasutada paari jäätisepulka) ahjuvormi, katta pealt fooliumiga ning küpsetada eelsoojendatud ahjus 50-60 minutit 65 kraadi juures. Mõlemal juhul oleks targem kasutada lihatermomeetrit, et saada ideaalne seest roosa medium-küpsetus. Ja kui lihatermomeeter juba hankida, siis digitaalne.

Head veiselihakuu jätku!

Vaata veel

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...