Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2018 postitused

Miks ma sõitsin umbes 3033 km mööda Eestimaad

Kujutis
Ütlesin millalgi kevadel Railile Eesti Maaturismist "jah" ja nii see läks. Maaturismi ja Eesti Toidutee omadel koostöös Maaeluministeeriumiga tekkis mõte panna maaturismiettevõtted mõtlema teemal "Eesti hommikusöök". Ja mitte ainult mõtlema, vaid ka reaalselt pakkuma :). Kirja pani ennast 25 ettevõtet, kuid mõned kohad plaanisid pakkumist sügisel hiljem alustada või oli neil endal värske fotomaterjal olemas, mõned tulid töö käigus juurde või loobusid. Täna pakuvad Eesti Toidutee veebilehel oma versiooni Eesti hommikusöögist 22 erinevat kohta üle Eesti. Pakkumiste illustreerimiseks sooviti aga sarnase kvaliteediga pilte. Ütlen ausalt, esimest korda sellest kuuldes ei tekkinud ainsatki emotsiooni (no mis see Eesti hommikusöök muud on kui üks singivõileib ja praemuna, sest kliendid soovivad seda), kujutasin ette kümneid omlette ja putrusid ning mõtlesin endamisi, kuidas seda kõike kordustes erinevate nurkade alt üles pildistada, et liiga üksluiseks ei läheks.

Hommi…

Libamisi libaajaloost ja tõlgendamise muutumisest ajas

Kujutis
Muinsuskaitseamet tähistas hiljuti 25. sünnipäeva. Olen uhke selle üle, et mul oli võimalus näha seal ligi 20 aastat ehedat ajalugu, mis on asjadele oma hääletu jälje jätnud, väga lähedalt. Ükski kihistus, asendus ega parandus ei ole ju kasutusjuhendiga varustatud, vaid seda tuleb lugeda materjalilt endalt või paremal juhul samal ajal üles tähendatud kirjasõnast. Mida vanem või vastupidi, tööstuslikum on objekt, seda vähem on avastada kirjasõna ja tuleb rohkem materjali endaga tegeleda. Küsimus on vaid, et oskaks seda kõike välja lugeda, konteksti asetada ning kriitiliselt hinnata. Õnneks on see kogemustega omandatav. Humanitaaria krunt, mis õpetab allikatega ümber käima, neid kriitiliselt hindama ja analüüsima, tuleb selle juures kasuks. 90ndate II poolel ja millenniumivahetusel oli eesmärgiks õppida objekte, antud juhul siis mälestisi, tundma ja tunnetama. Kui sa ei tunne ainest, on väga raske nõustada omanikku või hinnata plaanitavaid muudatusi. See oli aeg, mil ajaloolased, arheo…

Korraks Bergenisse, toidufestivalile

Kujutis
Aja jooksul on õnnestunud maailma päris huvitavate nurkade alt näha, kuid Norra oli minu jaoks seni ootamatult valge laik. Liivimaa Toidutee projekti õppereis aitas seda tühimikku aga päris ilusate värvidega täita. Sihiks siis Bergen ja sealne toidufestival. Lisaks külastasime mitmeid toidutootjaid ning püüdsime piiluda sealsesse toidukultuuri.




Kõigepeal pean ära ütlema, et Bergen on imearmsa vanalinnaga linn, asub seitsme mäe vahel ning linnaplaan näeb välja hoomamatult sopiline. Asub ta ju Norra läänepoolsemas servas ning ookean pole kaugel. 1070. aastal asutatud linn oli põhjapoolseim hansalinn, mis tingib tema üsna tüüpilise hansalinna ajaloo oma tõusude ja püstloodis langusega. Muide, siin asus üks neljast Hansa Liidu välismaisest kaubakontorist, mis näitab koha tähtsust tollases mänguliigas. Paraku saab kõik kaunis ükskord otsa - Hansa Liit lagunes, saksa kaupmeese ülemvõim samuti, kuid läks veel tükk aega, enne kui Bergenist sai taas norralaste linn. Majanduse poolelt iseloomu…