Maitsev Tartu 2018


Tartu restoranide kuu "Maitsev Tartu" on selleks korraks läbi, neljas kord Tartu maitseid läks nagu soe sai. 14 restorani, igas kolmekäiguline erimenüü ning hulk rahulolevaid toidunautijaid.

2014. aastal toimus kampaania "Maitsev Lõuna-Eesti", mille logo põhi on kasutusel ka praeguses kampaanias. Juba mõni aeg enne seda, 2012, oli Tartu maitset korra otsitud. Mäletan tollest ajast nende kampaaniate reklaami eestvedaja Aivar Hansoni kommentaari, et võrreldes Tallinnaga on Tartu linna ettevõtluse osakond väga toetav. Ja nii see ettevõtluse osakond teatepulga enda kätte haaraski.

Käesolev aasta oli põnev. Kui aegade alguses juhtus, et kuu algas küll hoogsalt, kuid lõpus jõud rauges nii tegijatel kui sööjatel. Nüüd oli aga nii, et isegi kuu viimaste päevade õhtutel nõudsid  toiduhuvilised endiselt erimenüüd ning tavamenüü võis vaat et ära unustada. Mõtlesin endamisi, et oleks päris huvitav teada, mitmed tuhanded taldrikud on selle 28 päeva jooksul täidetud ja kuidas see suhestub tavapärase talvemenüüga. Kui selgus, et erimenüüd maitses kokku üle11 500 toidunautleja, siis oli ikka muljetavaldav number küll.

Tänavu käisin läbi kõik söögikohad, kuna avanes tore võimalus kuuluda žüriisse Tartumaa Põllumeeste Liidu juhi, gurmaani ja hobikoka Jaan Sõrra ning kogenud toitlustusjuhi Peeter Järva kõrval. Ühest küljest on see nii teistmoodi külastus, sest tavapärase toidu ja vestluse kõrval hakkab silma hulk erinevaid detaile, mida tavalisel päeval ei pane tähelegi. See on nagu pildi sisse minek. Teisalt selgus tuttavate külastuste muljetest, et päevad pole paraku vennad. Eriti andis see tunda liha ja köögiviljade "interpreteerimise" osas. Ühe poolt ülivõrdes kiidetud roog sai teiselt üpris kesise hinnangu. Kuna žürii liikmed käisid igaüks eraldi ringi, siis antud punktid peegeldasid konkreetse külastuspäeva kogemust. Väga väärtuslikuks spikriks osutus siinkohal Kalle Pildi blogi :). Tema võttis nimelt ette kõik söögikohad ja oli ise selle kogemusega väga rahul. Loomulikult on inimeste maitsed erinevad, kuid täpsemalt kirjeldusi võrreldes selgus, et asi polnud vaid selles.

Enne kui ametlike tulemuste juurde minna, minu enda lemmikutest. Lähtusin punktide andmisel kampaania pressiteates kirjas olnud lausest "Toitude valmistamisel kasutatakse võimalikult suures osas kohalikku toorainet ja nii mõnigi restoran pakub vabariigi juubeliga seoses temaatilisi üllatusi". Ehk et jälgisin toorainekasutust, hooajalisust, kasutatud valmistamistehnikaid, ka menüü keelt ning üldist miljööd. Püüdsin mõistatada, kuidas üks või teine roog seostub veebruarikuise Tartu ja Lõuna-Eestiga. Kahtlemata on kaasaegne toidumaailm muutunud piisavalt tuimaks ja emotsioonituks, et näiteks spargel või maasikad peavad olema kättesaadavad terve aasta jne. Tegelikult ei pea, ka mitte restoranis! Igal toidul ja toiduainel on oma koht ning aeg, mil ta on parim või sobivaim. Nii ei saaks ju enam esimestest mullast nina välja pistnud sparglitest vaimustuda ega talvel soojendava köögiviljatambi juures nurru lüüa. Ökoloogilisest jalajäljest ma parem ei räägi.

Eelroogade osas võitis konkurentsitult minu südame JOP-i soolasiia-smørrebrød, kus kogu maitsekombo oli nii harmooniline, et parimagi tahtmise juures poleks millegi üle nuriseda olnud. Kui vaid kauge siig näiteks kodusema koha vastu välja vahetada, andnuks 20 punkti ära :).

Foto: Silver Gutmann

Pearoogadest üllatas täiega Gustav Gastro Cafe. Pakutud eestimaise põdra sisefilee musta küüslaugu, rukkilille ja kergelt tsitruselise kreemiga oli täiuslik nii liha valmistusviisi, koguse, maitsete sobivuse kui taldrikul paigutuse poolest. Plusspunktid selle eest, et sööja võis kastet doseerida oma äranägemise järgi, mitte ei valatud liha paksu soustikihiga üle.

Foto: Silver Gutmann

Dessertide kuningaks osutus aga Chez André elegantne šokolaad, täidetud suumagusa ahjus küpsetatud leivavormi, šokolaadi-Bavaroise’, maasikamaitselise käsitöö-kuumõlle-coulise’i,  sous vide sidrunkooriku ja šokolaadikristallidega. Keeruline ja segadusseajav nimetus (no misasi on "suumagus" või "kuumõlu" ning sidrunkoorik jäigi saladuseks), kuid toidu efektne välimus pimestas ilmselt kõik šokolaadisõbrad.

Foto: Silver Gutmann

Rääkides kohalikust toorainest ja hooajalisusest, pani südame heldima Vilde ja Vine Peipsi-aineline menüü - Peipsimaa maitsete aasta väärikas tähistus. Nende pearoog - Kodavere haugikotlet koos kartulipüree, soolakurgi, haugimarja ja sibulaga - ühendas endas terve Peipsiäärse aasta: kevadtalvine kala ja kalamari, suvine malosolnõi kurk, sügisene aromaatne sibul ning talviselt rammus kartulipuder. Ilus žest!

Foto: Silver Gutmann

Matemaatika on aga halastamatu. Žürii liikmete punkte kokku lüües osutus parimaks erimenüüd pakkuvaks restoraniks Chez André, külastajate lemmikuks sai aga JOP Antonius. Viimase üle on mul siiralt hea meel. Pealegi on seal ülilahe ettekandja Ann Hõbe, kes suudab üksi täismajaga hakkama saada.

Lõpetuseks. Tartu restoranikuu kokkuvõtteks sobib fragment ühest pealtkuuldud kõnelusest. Nimelt valmistus ühes söögikohas minust ülejärgmises lauas istuv vanem paar tellimust esitama, kui mees mainis ettekandjale muu hulgas, et nad on nautinud juba 13 restorani menüüd ja see on 14. Ettekandja küsimusele, millised on muljed, vastas mees, et nad on ka varasematel aastatel proovinud ning et kui varem mõjus Chez Andre uudselt ja põnevalt, siis tänaseks on teised söögikohad juba järgi jõudnud, ehk et üldine tase on väga hea. Ning lõpus tulid kuldsed sõnad: "Niisugusest kampaaniast võidavad kõik Tartu restoranid".  Paremat komplimenti oleks patt soovida.

Kommentaarid

Populaarsed postitused

Kellele kuuluvad 18. sajandi retseptid?

Peipsi rääbis

Armastusega angervaksast