Toit on (aja)lugu

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis oli mul alguses tõsimeelne soov ja tahtmine proovida Talleggi uusi karrimaitselisi kana poolkoibi. Kunagi nii 20 aastat tagasi, kui karri oli uus ja põnev maitseaine, sai seda riputatud ikka igale poole. Sestap tekkis väike "karrimürgitus", mida nüüd on saanud vaiksetviisi välja ravida. Sellest siis väike eelarvamus nende poolkoibade suhtes. Kuna salati sisse sai rebitud lisaks tavalisele lehtsalatile veel naadi- ja võilillelehti ning kogu see kupatus üle valatud Felixi ürdi-balsamico kastmega (jesver, seekord on kõik nii kommertsiaalne, kuid ükskord ju ometi võib:) ), siis tundus see nii mõnusa õhtunautlemisena, et käsi liikus ise fotoaparaadi poole. Aga nagu välja tuli, liikus ka koer, nina püsti kevadisest õhust hõrke aroome püüdmas, minu käes olevale taldrikule järele. Seletuseks, et meie korralik "eesti hundikoera" tõugu Reks käitub söövate inimestega üldiselt kenasti, üldiselt ei luni suutäisi ja kui tühje käsi näidata...

No nii, ongi esimesed rabarberid peenralt kööki toodud. Kui aus olla, siis eile tundusid nad isegi rohkem rabarberi moodi olevat kui täna. Täielik silmapete. See aga ei vähendanud soovi esimesi rabarberipomme teha, küll kasvavad uued varred juurde:). 0,5 kg valmis pärmi-lehttainast 400 g rabarberit 5 sl tavalist suhkrut 4 sl pruuni suhkrut vanillsuhkrut toorjuustu või kohupiimakreemi vanillikastet Rabarber lõigata väikesteks tükkideks. Potipõhjas kuumutada valge suhkur, kuni moodustub helepruun karamell. Lisada pruun suhkur ja rabarberitükid ning kuumutada, kuni rabarber pehmeneb ja karamell sulab, lõpuks lisada vanillsuhkur. Väga hapude varte puhul võib valget suhkrut veel kuumutamise käigus juurde lisada. Jätta keedus jahtuma. Lehttainas rullida õhukeseks ja lõigata sobiva suurusega ruutudeks. Igale ruudule tõsta veidi toorjuustu ja sobiv kogus lusikaga nõrutatud rabarberit. Tõsta ruutude nurgad kokku ja asetada kas otse küpetuspaberiga kaetud ahjuplaadile või paberist ...

  Igaühel on oma väikesed ja suured ootused. Oodatakse hommikust päikest, toredat reisi, head tööpäeva, jõulupühi, uut ilmakodanikku... Ilma ootusteta polekski mõtet hommikul ärgata. Õigemini, ärgata võib küll, aga raske oleks ennast linade vahelt üles vinnata. Nii see inimese elu käib. Kevadel on eestlastel üks kummaline ja ühine ootus. Kui sakslaste kohta teavad kõik tormijooksu mullast väljailmuvale sparglile, siis eestlastel tekib ootamatu armastus esimeste rabarberivarte vastu. Nii ka meie majas. Võrreldes eilsega oli täna rabarber visanud tüki maad pikemaks, mistõttu võtsime vastu otsuse minna rabarberipuhmaste kallale homme. Aga täna tahaks ka midagi head:) Seetõttu sobis talvise hooaja lõpetamiseks rohkete pähklitega kaneeline keeks punasest peedist. Retsept pärineb raamatust "Kelmikad keeksid". 200 g toorest peeti 2 dl toiduõli 3 muna 2 dl pruuni suhkrut (fariinsuhkrut) 0,5 dl piima 3 dl jahu 1 tl küpsetuspulbrit 100 g hakitud kreeka pähkleid veidi kaneel...