Toit on (aja)lugu

Tänane päev, mis oli igatpidi tore ja päikest täis, lõppes kaunis tobedalt. Kuna mul oli õhtul üle tüki aja rahulikku vaba aega, kavatsesin teises linna otsas mõned asjad ära ajada ja muidu mõttelises "to-do-listis" olevatele tegemistele linnukesed kasti "tehtud" kirja saada. Aga võta näpust! Vähe sellest, et meil on maja ümber tänu remondile päris korralik tohuvabohu, otsustati spordihoones ka rahvusvahelist korvpalli mängida. Ma saan aru küll, et vaenlast üle tänava tuleb tunda ehk siis olla mängude graafikuga kursis, et planeerida kodust välja ja koju saamist, aga ma ei tulnud selle pealegi, et juba oktoobris toimuvad Balti korvpalliliiga mängud. Autode arvust on kohe näha, kas on hea mäng või mitte. Kuna terve tänav oli sentimeeterhaaval täis pikitud, järelikult pidi hea mäng olema! Kui see mind vaid lohutanud oleks. Õnneks polnud ju tegemist hädavajaliku sõiduga, aga kui oleks olnud... Ilmselt pidanuks kutsuma politsei, sest selle bloki  põhjustanud sinine v...

Jõudsin ka mina lõpuks kõrvitsate manu:). Ei saanud varem, õigemini oli teel nii palju kiusatusi, et alles nüüd said need seljatatud. Einoh, kui ikka õiget juttu rääkida, siis ei tekitanud see tavaline kollane kõrvits minus praegu erilisi tundeid, kuidas sa ikka hakkad kõrvitsat prepareerima, kui ilmad ilusad ja päikest täis. Minu mõtteklišeedes on kõrvits rohkem talvine lugu:). Sel aastal kasvatasime lisaks tüüpilisele hiigelsuureks kasvavatele kõrvitsale ka muskaatkõrvitsat. Viimastega juhtus aga see kurb lugu, et suvel palavaga kasvatasid nad ainult lehti, kastmine ka ei aidanud. Kui augustis tuli vihma ja kogu aed lõi taas lokkama, hakkasid kõrvitsad, nagu ka kõik teised vahepeal kidunud kultuurid, seni kaotatud aega tagasi tegema. Paraku maailmarekordit ei õnnestunud püüda ja muskaadid jäid veidikese haleda värvitooniga ning ei kasvanud oma eeldatava suuruseni. Südant rindu võttes otsustasin ühe muskaadi koogi jaoks ohverdada, lohutades ennast mõttega, et kui tulemus saab ole...

Üks variant lugematutest võimalustest suvikõrvitsate kasutamiseks. Paar päeva tagasi rändasid viimased viljad - tsukiinid ja paar spagetikõrvitsat, peenralt keldrisse. Iseenesest on lohutav teada, et kõik pole veel läbi, kuid mida kauem neid alal hoida, seda raskemaks muutub nende koorimine. Lihanuga või veel hullem, kirves, ei ole mitte välistatud, et saada hakkama. Ei ole see söögitegemine nii lihtne midagi, kui välja ehk paistab:). Nüüd aga selle imeliku asja juurde, mis meenutab oma välisilmelt lahtist pirukat, aga kui lahti lõigata, siis pigem nagu juustuga omletti. Mõnel pool kutsutakse seda ka ilma põhjata pirukaks. Las ta siis ollagi see:). Veidi ebahariliku küpsetise muudab eriliseks kitsejuust. Retsept pärineb siit . 5 dl riivitud tsukiinit 1 tl meresoola 6,25 dl ricottat 1,25 dl riivitud Parmesani 2 sibulat 2 küüslauguküünt 0,5 dl hakitud rohelist tilli 1 sidrun 2 muna 150 g kitsejuustu Tsukiini riivida, segada soolaga ja lasta umbes 10 minutit seista. Rico...