Toit on (aja)lugu

Lisaks tavapärastele välismaa müslidele hakkas ühel päeval mu kodupoes silma must pakend sinise rukkilillega - Eesti Müsli. Karpi uurides selgus, et kohalik Tartu värk (koduleht on veel tegemisel), ettevõte toodab mitut sorti müslit, säilitusainevaba ja ehtsa meega. Karbi käristasin küll lahti, kuid sisu ei ole jõudnud veel proovida, läbi kile tundub igatahes mõnus kraam olevat. Granola tegemine tiksus aga mõnda aega peas, võttes iga päevaga ühe konkreetsema kuju. Tegelikult mitte ka kuju, pigem selgines see, milliseid koostisosi kasutada.  Kindel oli see, et kõrvitsaseemned ja vahtrasiirup peavad olema, ülejäänu oli juba niiöelda dela tehniki . 5 dl täisterakaerahelbeid 1 dl kõrvitsaseemneid 1 dl peenemaks hakitud pekaanipähkleid 1 dl mandlilaaste 4 sl vahtrasiirupit 4 sl toiduõli 1 sl vett (1 sl fariinsuhkrut) 1 sl Cointreau`likööri 100 g kuivatatud jõhvikaid Kaerahelbed segada seemnete ja pählitega. Teises kausis ühendada omavahel vedelad ained. Valada siirup...

Mandleid sai selle koogi sisse tõesti hulgi, nii jahvatatud kujul kui laastudena. Aga kui tõele au anda, oleks võinud neid rohkemgi panna. Igatahes mõnus magus suutäis lusikatäie vahustatud koore või vanillijäätisega. Viimasega tuleb praegusel ajal, kui viirused möllavad ringi ja kurgud on valusad, mõistagi ettevaatlik olla. Kook on parim kas soojana, see on siis umbes pool tundi pärast ahjust väljavõtmist või hoopiski teisel päeval. Retsept pärineb väheke kohendatult Sue Maggsi raamatust "Jõulutoidud". 75 g võid 2 dl jahu 5 sl jahvatatud mandleid 0,5 dl suhkrut 1 muna 3 sl külma vett näpuotsatäis soola 1,5 dl jahu 1/4 tl kaneeli ja kardemoni 50 g võid 0,5 dl pruuni suhkrut 50 g mandlilaaste 3-4 suurt õuna 1 dl rosinaid Taina jaoks panna jahu ja tükkideks lõigatud või köögikombaini ja lasta ühtlaseks puruks. Lisada muna, vesi, mandlijahu ja sool, lasta segajal veel paar surtsu ringi käia, kuni purust on saanud tainapall. Mässida see kilesse ja tõsta vee...

Kohe täielik fusion, endale ka meeldib - klassikaline Itaalia kohtab sama traditsioonilist Eestit:). Tegelikult on see kiiksuga vihje novembris Tartus taas toimuvatele Tartu sõpruslinnade rahvusköökide päevadele (justnagu seast veel vähe oleks;) ). Jube vahva, nagu orienteerumismäng, käid muudkui söögikohti pidi ringi ja kogud templeid. Ah tühja neist templitest, uusi maitseid avastada on märksa põnevam:). Polenta on tore roog, soojalt nagu puder, külmalt võib temaga juba erinevaid trikke teha - niisama süüa, grillida, praadida, frittida ning igasugu muid lisandeid kasutades maitset kallutada. See seenemöks (nimetada võib seda setmet moodi) on aga mu vaieldamatu lemmik. Kindlat retsepti siin pole, oluline on kasutada seeni, porgandeid, sibulaid ja tomateid. Ainete vahekord ei ole üldse oluline, peaasi, et saab endale meele järgi. Natuke soola, suhkrut, äädikat ja toiduõli ka ning suurepärane seenehoidis ongi valmis. See tähendab, oli valmis, sest keeta tuleb seda kõike ikka hooaja...