Toit on (aja)lugu

Suvel ei saa kohe ilma maasikatordita. Meie suguvõsas on komme, et vähemalt sugulaste sünnipäevadele minnakse ikka omatehtud koogi või tordiga. Ja kui aus olla, siis poetordid kipuvad minu jaoks enamasti liiga magusad olema. Ma saan aru küll, et üks tort peabki magus olema, kuid kui asi läheb juba läägeks, ei ole enam naljakas. Sestap teen suviti mingit lahedat jogurtiga tarretatud torti, las rammusamad palad jäävad talviseks ajaks. Kuna põhjale on asetatud terved maasikad ja alles siis kaetud maasikakreemiga, siis iga lahtilõigatud tükk sisaldab ilusaid punaseid nööpe. Sööjale väike üllatus;). 1 pk Selga karamellimaitselisi küpsiseid 100 g võid 200 ml vahukoort 0,5 dl suhkrut 400 g tops Farmi koorest maasikajogurtit 500 g tops ricotta kohupiimakreemi 2 dl purustatud maasikaid 20 g želatiinipulbrit maasikaid Vana Tallinna likööri röstitud mandlilaaste Selline kogus terveid maasikaid, millest jagub tordipõhja katmiseks ja valmis tordi kaunistamiseks, panna liköörig...

Kohe alguses pean kahetsusega tõdema, et vähemalt minu jaoks lõppesid need katsed läbikukkumisega ehk siis see Vene köögist pärit suvesupp minu käe all enam kordamisele ei kuulu. Vahel juhtub:). Õigemini polnud see minu maitse, kali muutis supi kuidagi mõrkjaks ja kuna poest saadaolev kali on ju magus, jäi ka supile kahtlane magus mekk külge. Tegelikult valmistasin kaljaga külma suppi esimest korda elus ja nagu tuleb välja, ka viimast. Ega ma muidu loomkatsete teed poleks läinud, kui ikka tohutu naiselik uudishimu poleks tagant tõuganud:). Õieti kibelesin seda proovima juba mullu, aga ei jõudnud niikaugele, nüüd sai see viimaks tehtud. Koostisained olid iseenesest ju head, kaljadest valisin A Le Coq`i päris kalja. Kaljas võibki asja uba tegelikult peituda, kuna algselt valmistati seda suppi hapu kaljaga. Aga ma olen aru saanud, et päris mitmed inimesed siiski teevad seda suppi ja neile maitseb. Uskuge mind, ma ainult rõõmustan selle üle! Kuna minu spetsialiteet on ennekõige magusad...

Rabarberikookidega tegin küll selleks hooajaks lõpu, kuid midagi pole ma iitsatanud muude rabarberiküpsetiste kohta;). Rabarberimuffinite kohta näiteks. Leidsin selle retsepti juba kevadel enne rabarberihooaega siit , kuid järeleproovimiseni jõudsin alles üldise rabarberivaimustuse lahtumise ajal. Kui suvel tahaks kooki juba muude marjade-puuviljadega, siis neid muffineid võiks nahistada kasvõi aastaringselt, nii mõnusad ja mahlased. Ja mis kõige vahvam, muffinitele ebatüüpiliselt seisavad mitu päeva värsked ja pehmed. Nii et hea piknikule või väljasõidule kaasa võtta, võib eelmisel päeval valmis teha ja ei pea enne kukke ja koitu küpsetama asuma. Loomulikult võib neid teha ka muude maitsetega, arvan, et mustikate tulles asendan rabarberi just nende marjadega. Aga võib proovida ka vaarikate ja õuntega. Muuseas, algses retseptis on kogused antud tassides ( cup ) ja ma teadsin kogu aeg, et 1 cup võrdub ligi 240 ml.  Alles hiljuti sain aga "valgustatud", et pole see Põhja...