22. detsember 2011

Pehmed piparkoogid Emma Leesmendi järgi

Hiljuti sain taas ühe väärtusliku kokaraamatu omanikuks. Seekord lisandus riiulile majapidamisinstruktori Emma Leesmendi (end Mälberg) toimetatud "Perenaiste käsiraamatu" eksemplar 4. trükist, välja antud 1927. Esimene trükk ilmus juba 1913. aastal, kokku anti seda raamatut välja viis trükki (1913, 1924, 1925, 1927, 1929), mis kõneleb väljaande suurest müügiedust. Kui tiraažist rääkida, siis 1. trükk tuli välja lausa 5000 eksemplaris (kui tuua siia meelevaldne võrdlus, siis eile Tartu Jaani kirikus esitletud Jaani kiriku monograafiat trükiti kõigest 500 eksemplari), arvud kõnelevad juba enda eest ja rohkem kommentaare pole vajagi.


Raamat on tegelikult äärmiselt sisukas ja praktiline ning mõeldud eeskätt taluperenaistele, eriti imponeerisid põhjalikud loomade tükeldamisskeemid koos juhatustega, millist rooga millisest tükist valmistada.  Juba eessõnas kutsutakse üles kokkuhoidlikkusele ja rohkem kodumaise tooraine tarbimisele. Ei unustata ka manitsemast, et tuleb rohkem taimetoitu tarbida ja üldse tervislikumalt toituda, muuhulgas margariini asemel ikka puhast võid kasutada.

Ehk kõneleb käsiraamatu suurest menust ka fakt, et Toolamaa vallas sündinud Emma Leesment (1886-1940) oli Soomes kodumajandust õppinud ning töötas seejärel Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskseltsi esimese kodumajaduse instruktorina. Abiellus seejärel Pärnumaal Jäärja vallas Lanksaare suurtalu omaniku ja hilisema vallavanema Kaarel Leesmendiga, kes suri 1942.a Venemaal. Talu oli Haridusministeeriumi poolt 1938.a  tunnustatud õppetaluks ja 1939.a  õppekoduks. Emma valiti 1936.a  Eesti Maanaiste Keskseltsi ja Eesti Naisliidu peakoosolekute poolt ka I Kodumajanduskoja (kutsealane organisatsioon) liikmeks.Nii et tegemist oli kõrgelt hinnatud oskustega autoriga.

Nähes pehmete piparkookide retsepti, tabas mind mingi seninägematu härdushoog. Vot neid tuleb küll teha, milles probleem:). Veidi aega hiljem selgus, et ikkagi on, pomerantsikoort pole. Olin Tuuli postitustest tähele pannud, et jahvatatud pomerantsikoort leidub Meira toodete seas. Aga võta näpust, millegipärast laiutab enamuses toidupoodides Santa Maria. Prismas olin väga lähedal eesmärgile, nähes riiulil silti, aga kohe selle taga ka tühjust. Jeeeee, vähemalt sain teada, et see peab olema purgis, mitte fooliumpakis. Kilomeetreid kokku ei lugenud, kuid armas kaubamaja toidupood aitas mind seekord lõpuks välja. Kiireid arvutusi tehes olin ära olnud pea kaks tundi, millest üsna suur osa kulus pomerantsiotsingutele. Seejuures ei saa unustada ka loo positiivset külge, ka teised vajalikud ostud ja asjaajamised said sealjuures tehtud:).

3 dl tumedat siirupit (näiteks Dansukker)
1,5 dl suhkrut
1 tl jahvatatud nelki
1 tl kardemoni
1 tl kaneeli
1 tl ingverit
2 sl jahvatatud pomerantsikoort
200 g võid
5 sl hapukoort
5 muna
2 tl soodat
10-11 dl jahu

Lase siirup soojaks (peaaegu kuumaks), lisa suhkur ja hõõru puulusikaga segu ühtlaseks. Lisa jahvatatud maitseained, sega läbi ja lisa toasoe pehme või. Hõõru taas kõik ühtlaseks ja jäta jahtuma. Leigele segule pane juurde hapukoor ja kergelt vahustatud munad, sega hästi läbi. Lõpuks lisa soodaga segatud jahu ja klopi ühtlaseks tainaks. Kata tainanõu kaane või toidukilega ja jäta järgmise, kui mitte ülejärgmise päevani jahedasse tahenema. Jahu paisub ning esmapilgul vedelgi tundunud tainas pakseneb.
Tõsta teelusika abiga või veereta jahustes peopesades väikese kastanimuna suurused pallid ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Pallikeste vahele tuleks jätta ruumi umbes 2 palli läbimõõtu, kuna nad paisuvad küpsemisel päris kenasti. Küpseta 200 kraadi juures 10 minutit.

1 kommentaar:

Leane ütles ...

Aitäh! :)

Vaata veel

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...