Õhtusöök Hiiumaa meremehe Herman Sergo auks
Just niimoodi seisis taldrikule asetatud hallikassinisel merekarva menüükaardil. Kella seitsmeks ebaküdoonialaastudega kuuma rummijoogi saatel laudade taga istet võetud, keerati saali tuled maha, ruum täitus tihke tossuga ja järsku olime merel. Sarnased hääled, mida teevad vanad laevad, kui nad tormi kätte satuvad, sarnased kajakate kriisked, kui nad tormi kätte satuvad ning järsku kostab selles teadmata ja läbipaistmata haudvaikuses üks jutustus, mis algab lausega "Kuid ei vedanud meil ka selle tuulega." Veskisaalis tuult polnud, kuid mingil hetkel tekkis tunne, et see torm, millest räägitakse, on kohe-kohe akna taga. Tossus ei seleta silm enamat kui küünalde häguseid valguslaike. Kas valge linaga kaetud laua taga ongi võimalik tunda sedasama, mida Hiiumaa meremehed Herman Sergo raamatutes? Nad pääsesid eluga. Same procedure as every year ... Kolmandat korda, hoolimata sellest, et teema on teine. See polnud mõeldud lihtsalt õhtusöögina, kus lauda kantakse roog...