Toit on (aja)lugu

Eton Mess on üks geniaalne suvine leiutis 19. saj brittidelt, kes tahab pikemalt lugeda, võib vaadata siia või siia . Silja blogist leiab lisaks ühe hästi vahva natuke teistmoodi variandi sellest magustoidust. Tavalise suve jaoks, kui väljas on nii palav, et ninagi tilgub ja rohi on krõpskuiv, tundub see magustoit ikka ühe paraja kaloripommina, tänavuse ametliku suve jaoks aga täitsa paras. Nüüd on valmis juba ka muud aiamarjad, nii et soovitan seda magustoitu teha näiteks mustade sõstardega. Siinne versioon sellest magustoidust sündis ühel kenal päeval, kui tuli isu mekkida Farmi uut šokolaadi-toorjuustukreemi. Eton Mess pidi tulema sealjuures klassikaline. Aga kuna tavalisi beseeküpsiseid poes polnud, siis urisesin kakaomaitselisi küpsiseid nähes, et kui läks trumm, mingu ka pulgad. Aga vat ei läinud, teeks teinekord veel:). Ses mõttes lausa tänulik Triinule ja Taunole, et nad on must kasvatanud täitsa kohanemisvõimelise inimese:). Teinekord tehes polnud neidki beseesid...

Nagu siit blogist ka aru saada, ei ole ma eriline küpsisefänn. Siiski on mõned krõbistamismagnetid nagu kaerahelbeküpsised ja kookosmakroonid , mille järele aeg-ajalt täiesti vajadust tunnen. Aga soolased küpsised? Oo jaa, krõbedad köömne- või soolapulgad on viimase peal. Sel korral köitsid mu pilku hoopiski tüümiani ja sinepiga küpsised. Ütlen kohe, et algsest retseptist valmis kolm erinevat versiooni, millest kõige omapärasemaks osutus esimene, kõige suupärasemaks aga viimane. Algne suhkru-soola vahekord (2 sl suhkrut : näpuotsaga soola) andis ääretult põneva maitse, esimest suutäit proovides on küpsis magus, veel ei tunne ei sinepit ega tüümiani, teist ampsu võttes on tunda juba soolasemat nüanssi ja lõpuks jääb suhu seesamiseemnete pähkline mekk. Täiesti vapustav. Järgnevates proovides sai tavaline nisujahu asendatud täisterajahuga ja kaerahelbed kaerakliidega ning seesamiseemnete kogust suurendatud. Nüüd jäi tulemus krõbedam ja magusa-soolase efekt sutsu väiksemaks, kuid lõpp...

Hiljuti sain taas ühe väärtusliku kokaraamatu omanikuks. Seekord lisandus riiulile majapidamisinstruktori Emma Leesmendi (end Mälberg) toimetatud "Perenaiste käsiraamatu" eksemplar 4. trükist, välja antud 1927. Esimene trükk ilmus juba 1913. aastal, kokku anti seda raamatut välja viis trükki (1913, 1924, 1925, 1927, 1929), mis kõneleb väljaande suurest müügiedust. Kui tiraažist rääkida, siis 1. trükk tuli välja lausa 5000 eksemplaris (kui tuua siia meelevaldne võrdlus, siis eile Tartu Jaani kirikus esitletud Jaani kiriku monograafiat trükiti kõigest 500 eksemplari), arvud kõnelevad juba enda eest ja rohkem kommentaare pole vajagi. Raamat on tegelikult äärmiselt sisukas ja praktiline ning mõeldud eeskätt taluperenaistele, eriti imponeerisid põhjalikud loomade tükeldamisskeemid koos juhatustega, millist rooga millisest tükist valmistada.  Juba eessõnas kutsutakse üles kokkuhoidlikkusele ja rohkem kodumaise tooraine tarbimisele. Ei unustata ka manitsemast, et tuleb rohkem ta...

Augusti teine pool on käes ja kui lugeda väliürituste reklaame, siis enamasti kõik rõhuvad juba suvelõpupidudele. Tõsi ta on, hoolimata kalendrisuve lõpetamisest kaugel septembris, toimub see reaalselt ikka augusti lõpus, kus koolimineku aeg on raudseks märgiks aastaaegade vaheldumisest. Nii tuli ka minul ühel päeval ootamatult suvelõpu tunne, tibutas vihma, taevas oli tumedamast tume ja akent avades lõi ninna külm ning rõske tuuleõhk. Ja mis paremat saab sellisel päeval teha, kui küpsiseid meisterdada. Itaaliapäraste topeltküpsetatud küpsistega on nii, et neis peaks olema ka mandlimaitset, kuid saab läbi ka selleta. Küll aga tuleb lisada piisavalt pähkleid ja/või muid lisandeid, muutes niimoodi iga suutäie sulaselgeks naudinguks. Muidu juhtub nii nagu Tootsiga Kevade raamatus ja kellel seda jama vaja on:). Algsel kujul pärineb retsept allrecipes.com veebilehelt , mida siis kohandasin oma maitse järgi. 60 ml toiduõli 75 g tavalist suhkrut 75 g Demerara suhkrut 1 tl vanillsuhk...

Naudin Tessa Kirose raamatuid. Neist õhkub sõnulseletamatut soojust ja kodusust läbi retseptide saateks kirjutatud isiklike emotsioonide. Ja juurdelisatud fotod! See on uskumatu, kuidas neid vaadates tekib tunne, et toit või mõni väike asjake oleks justkui minu nina ees laual ja üldse mitte paberi peal. See on nii imeline, mil viisil lihtsad ülesvõtted mõjuvad nii ehtsate ja vahetutena. Kõik tema raamatute leheküljed räägivad lugejaga, vaid vähesed valdavad sellist kunsti. Kahjuks leiame eesti keeles vaid tema teise raamatu "Murakarabadest oliivisaludeni". Kindlasti on üks lahedamaid aga rõõmsalt lapsemeelne "Apples for Jam" ehk retsepte eluks endaks. Elu on värviline, värvidel on oma tähendus, värve tuleb otsida. Värv ei tähenda alati punast või kollast, värv kajastub maitses, mida me tunneme ja tajume. Vahel ei oska seda isegi sõnadesse panna, nii tugev on saadud emotsioon. Niisugused on ka küpsised sellest raamatust - muredad, iga kristall on hammustades tun...

Kaerahelbeküpsised on minu jaoks kõige nostalgilised küpsised. See puhas või-muna-kaerahelbekooslus on midagi äraütlemata võluvat. Krõbedad ja suussulavad... Ja niimoodi aastast aastasse ja igavesti... Retsepti põhi pärineb raamatust "Tervislikud teraviljaroad". 250 g võid 2 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 3 muna umbes 300 g jämedaid kaerahelbeid 3 sl jahu Toasoe pehme või vahustada suhkrutega kohevaks, lisada edasi vahustades ükshaaval munad. Seeejärel segada tainasse jahu ja kaerahelbed. Helveste kogus võib oleneda sellest, kui pehmeks ja õhuliseks on võivaht õnnestunud eelnevalt vahustada. Mikseriga läheb see kergemini, puulusikaga vahustades võib vaht jääda tihkem. Tainas peab lõpuks jääma siiski pigem kõvapoolne. Lasta tainal seista umbes veerand tundi (helbed paisuvad) ja tõsta teelusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väikesed pätsikesed. Küpsetada 200 kraadi juures 8-10 minutit, kuni servad ja pealispind on parajalt kuldsed. Antud kogusest saab 2 pl...

Minu varasemad kookosmakroonid olid tulimagusad, paar küpsist ning magusaisu kaob tükiks ajaks. Sellegipoolest peab olema mingi võimalus, kuidas saada niiöelda normaalseid küpsiseid. Ma ei taha nüüd avalikult propageerida magusapugimist (niigi teen süüa puhta või ja searasvaga ning nüüd suhkur veel ka:) ), kuid vahel ju võib natuke rohkem patustada;). Olles selle kookoseküpsiste mõtte vahepeal rõõmsalt ära unustanud, komistasin ühel päeval täiesti juhuslikult just täpselt selle otsa, mida olingi otsinud. Algne retspet pärineb toredast blogist Honey and Butter , minupoolses muganduses on kogused arvestatud ühele plaaditäiele ehk 20 küpsisele. 150 g kookoshelbeid 200 g suhkruga kondenspiima 1 tl vanillsuhkrut 2 väikest või 1 suur munavalge näpuotsaga soola 50 g tumedat šokolaadi Kookoshelbed segada kondenspiima ja vanillsuhkruga ning jätta mõneks minutiks seisma. Soovi korral võib kondenspiima ka enne kuumutada, siis jäävad kookoshelbed küpsedes pehmemad ja siidisemad. Mun...

4 munavalget - otsi, otsi, otsi... Ainus võimalus on langeda ahvatluste võrku koos küpsistega. Kookoshelbed ei kuulu minu lemmikute hulka. Veel tundub mulle, et kui neid koogi sisse panna, muutub viimane kohemaid saepurusemaks. Ei ole seda klappi meil:(. Küll aga meeldivad mulle kookoseküpsised. Kindlasti on niisugusel viisil nende helveste eelistamine seletatav psühholoogide poolt, minu vaatevinklist on tegemist lihtsalt hiigelsuure maitsevahega. Kookosmakroonid pole nagu päris makroonid, aga peaaegu sama magusad. Retsept pärineb siit , Nami-Nami vahendusel . 50 g võid 4 munavalget 250 g suhkrut 250 g kookoshelbeid 1 vanillikauna seemned või vanillsuhkrut Toasoe või segada teiste ainetega ja kuumutada madalal tulel pidevalt segades, kuni või on sulanud ja mass kleepuv. Aega kulub selleks mõned minutid. Tõsta lusikaga tillukesed kuhjakesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpsetada 200 kraadi juures umbes 10 minutit, kuni servast on ilusad pruunid.  Ma ei te...