Toit on (aja)lugu

Eilne ehk laupäevalõunane vihm - 4 mm, täna 1,5 mm*. Hoolimata üleriigilisest põuast, on meil natuke paremini läinud. Mõned eelmise nädala korralikud vihmasahmakad, mille tulemuseks näitas mõõdunõu vastavalt 11 ja 13 mm, päästsid ehk hullemast. Mitmel pool mujal pole nii hästi läinud, isegi mitte teisel pool Laiuse mäge. Soovisin ühel päeval Marimarta perenaisele müügileti taha jõudu ja jaksu, kuid Janika hõikas, et soovi parem vihma, sest maasikapõllud anuvad vett. Kel loomad, siis need, kel heinamaad hektarite mõttes vabalt võtta, kraabivad vajalikud rullid ehk kokku, kuid need, kel vaja osta, on sügisel plindris. Juba praegu tehakse viljast silo, et talv kuidagi üle elada. Põllumees on üldiselt leidlik ja harjunud ootamatustega ning varuplaan peab alati taskus olema, kuid sellegipoolest võime meie ka kunagi sinna jõuda, et köögivili kasvab vaid loori või kile all ning peenarde vahel vonkleb kastmissüsteem. Rekord 25. juunil - 13 mm Tänavune kevad oli niikuinii nii kummaline oma vah...

Esmaspäeval panen saapad jalga, otsustatud. Varsti tuleb autorehvid ära vahetada, kah selge. Ilusast kuldsest sügisest saab viimaks tavaline sügis. Sügises on oma valgused, lõhnad, maitsed. On see siis õhtune seenemets, kus pärast vihma näitab end uuesti päike, muutes samblase männiku müstiliseks paigaks. Kus õhk on karge ja ilma seentetagi oleks ilus. On see lõpuks õitsele pihkenud kanna, mille õis särab helgelt nagu öökuninganna. On see värviliste lehtede sadu mõisaalleel ja selle taga äsjakoristatud vilja kirbet lõhna levitav kõrrepõld. On see kaheteistkümnendat Karli näinud kivimüüride ääres sirgunud vahtravitsake. On see kuhi suussulavaid pastinaake, mis äsja küpsesid ürtide ja oliiviõliga ahjus. On see viimaseid jorjeniõisi enne öökülmade tulekut. Või on see hoopiski tükike Tauno käe alt tulnud punapeedikasuka all pikutanud sudakat. Ma ei tea. Õigemini tean küll, see on kõik kokku ja paljugi veel. Sinna viimaste hulka kuulub väike ärevus, sinna...

Väljas on külm ja märg, tuuline ka. Rongis oli külm, aga märg ja tuuline õnneks polnud. Tallinna kontoris sama, st külm, kuid märg ja tuuline polnud, kui just neljanda korruse rõdule ei läinud. Kuhu see kõlbab, et  Karumsi vanillikohukesest on alles jäänud 25-grammine tablett. Sügis vist ... Krõmpsude kupatatud riisikatega kõlbab suurepäraselt soolaseid muffineid teha. Tugevam seenemaitse jääb, kui hakitud seened ja sibulad enne läbi praadida. Ja ka lisatav juust on oluline. Erinevaid kombinatsioone proovides jäi minu maitsemeele jaoks peale selline, kus poole juustukogusest moodustas parmesan. Kõik teised nii muidugi ei arvanud. Demokraatia. Retsept pärineb Lia Virkuse raamatust "Muffinid 2". 2 -3 dl hakitud kupatatud seeni 1 sibul toiduõli praadimiseks 5 dl jahu 1 dl kaerahelbeid 2 tl küpsetuspulbrit soola pipart 2 muna 2,5 dl piima 1 dl toiduõli 150 g riivitud juustu Hakitud sibul ja seened praadida õlis läbi, tõsta jahtuma. Suuremas kausis segada kuiva...

Tean, et nii mitmedki kirtsutavad juba nina, kuuldes, et õhtuks antakse jälle seeni. Oeh, keeruline, ühelt poolt on nii palju erinevaid ideid seente kasutamiseks meie köögis, teisalt hakkab juba vaikselt kõrini saama. Siiski ei tee kurja üks mõnus seenepirukas klaasikese hea valge veini juurde. Ausalt öeldes maitseb see pirukas taevalikult justnimelt soojana, külmalt on ta nagu iga teine pirukaline. Piruka mahe, lausa magus maitse tuleneb pastinaagist, mis võidab kindlasti igaühe südame, kes seda juurikat ahjus küpsetatult on proovinud. Valmistamine on aga lihtsamast lihtsam:). 0,5 kg lehttainast 2 sl toiduõli 300 g kupatatud seeni 1 sibul 2 pastinaaki soola 100 g sulatatud juustu 100 g sinihallitusjuustu Hakitud sibul panna õli sisse praadima, lisada parajaks hakitud seened, mõne aja pärast ka jämedalt riivitud või peenikesteks ribadeks lõigatud pastinaak. Praadida, kuni pastinaak on pehme. Võtta pann tulelt, jahutada minutikene ning segada juurde sulatatud juust. Valio ...

Täielik kaos - sool on otsas, porgandikott tühi, sibulakausis pole ainsatki sibulat, tühjadest purkidest rääkimata... Ma ei ole kuidagimoodi originaalne, kui ütlen, et see kõik on seente pärast. Ja kindlasti pole ma sel aastal ainuke, kes viimastel nädalatel on aknast ja uksest sisse murdnud seenesaagiga poole ööni toimetanud ja iga kord urisenud, et see ports jääb viimaseks. Ohkasin veel laupäevalgi, et enam mitte, kodurahu nimel! Täna aga keerleb peas mõte juba uuel ringil, kuidas korilusega edasi tegeleda. Täitmatu inimene! Algul kukekad ja pilvikud - ahh... Siis mu suured lemmikud kuuseriisikad - jess!!! Männiseened - tugev mõnus seenemaitse. Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa ... Igatahes sai marineeritud erinevaid seeni, varieerides marinaadi koostist vastavalt seente liigile. Minu suurimaks lemmikuks osutus mahe kaneeline marinaad, mis sobis eriti hästi väikeste krõmpsude pilvikutega. Kui ma varem polnud eriline pilvikufänn, siis nüüd on omavaheline sõprus täiega sobitatud. 1,5 l ...

Kukeseeni on sel aastal saanud maitsta küllap igaüks, kes vähegi "seeneline" on - kas siis ise metsast korjates või lihtsamat vastupanuteed minnes ja teisi ekspluateerides(kas raha või aitäh eest, see oleneb:) ). Pille Endeni ja Lia Virkuse "Seeneraamat" on suurepärane õpetusraamat nii sellest, mida korvitäie seentega kodus peale hakata, kui sellest, kuidas see korvitäis võimalikul mõnusal viisil nahka pista. Nende juhatus kupatatud seente säilitamiseks, kus traditsioonilise soolamise asemel kasutati vähese soolaga soolvett, oli mulle eriti meele ja maitse järele. Seniks tuleb aga teha sellest raamatust lahtist kukeseenepirukat, mis on lihtne ja laseb seetõttu domineerida puhtal kukeseenemaitsel. See pirukas kuulub meie majas nende verstapostide hulka, mis tuleb aasta kestel kohustuslikus korras ja kindla peale läbida:). Tainas: 1 dl kartulipudrupulbrit (Maggil on väikesed pakid, mis ongi täpselt nõutud kogus) 3 dl jahu 1 tl küpsetuspulbrit 1 tl soola 100 g...