Toit on (aja)lugu

Juttu tuleb nimisõnast "sai", mitte tegusõnast "saama". Ja päris pikalt:). Ise ma söön valget saia suhteliselt vähe, vahel röstsaia või siis, kui seda on tarvis näiteks supi või salati juurde krutoonideks teha. Aga häda ajab kõige vihasemagi härja kaevu ehk siis kolm erinevat saiategu sai ette võetud väga erinevatel, kuid piisavalt mõjuvatel põhjustel - suur uudishimu õllega tehtava saiataina vastu, kodutehtud soolalõhe sai valmis, aga saia netu ja poodi ei viitsinud minna ning lõpuks lihtsalt seepärast, et tomaticani juurde tundus isetehtud sai sobivat kõige enam. Kõigest järjekorras. Õllesai Kui sattusin ükskord lugema retsepti, milles vee või piima asemel pandi pärmitainasse vedelikuna hoopis õlut, jäi see mind täielikult kummitama.  Mõistagi tuli see läbi proovida. Sai kerkis väga hästi, kohe ahjulakke välja:). Võluv tüümainimekk koos minu lemmikute - seesamiseemnetega jättis suurepärase mulje, lisaks püsis sai mitu päeva pehmena. Mõnele ei sobi ehk ker...

Vihm ja tugev tuul ihkavad enda seltsi juba tummisemat suutäit. Eilne käik ragisevate puudega seenemetsa tõestas, et Katia mõju ulatub isegi sinna. Teele mahalangenud kuused näitasid siiski pigem lollust, mis juhtub siis, kui kas tahetakse või kästakse alles jätta üksikud puud. Kuusk on hirmus õrn, olles oma juurtega kinnitunud vaid õhukesse mulda ja sedagi pigem horisontaalselt kui vertikaalselt. Kui nüüd kuuske või kuuski ümbritsev ja  kaitsev muu mets maha võetakse, jääb see õnnetu alasti kistud puu tugeva tuule meelevalda. Mõistagi võib juhtuda see, mis juhtuda võib ning õnn, kui ükski inimene või hoone kannatada ei saa. Saabuvad sügistormid tuletavad meelde, et tomat ja lammas on äraütlemata suured sõbrad, eriti kui kampa löövad sibul-küüslauk ning meeliülendav koriander. Ehh... 1 kg puhastatud tomateid 2 + 2 sl toiduõli 1 suurem sibul 3 küüslauguküünt 1 l vett peotäis niitnuudleid, vm väikesemõõdulist pastat soola 1 tl suhkrut 1 tl koriandriseemneid hakitud pete...

Taas üks võimalus sügiseseks köögiviljainvasiooniks, tsukiinid on niikuinii ülekasvanud, tomateid valmib rohkem kui ära jaksab süüa (siiski, üks korralik laar tomatimahla päästab igasugusest uputusest) ja üldse on kuidagi tunne, et peaks nagu tervislikumalt sööma. Ja seda tänavune hea saagiaasta kindlasti lubab:). Tsukiini, tomat ja tüümian - neid ei ühenda üksnes t-täht sõna alguses, vaid nad moodustavad harmooniliselt kokkusobiva seltskonna. Kahetsusväärne oleks see võimalus kasutamata jätta, eriti kui kogu see kraam on praegu nii värske ja aromaatne. 100 g võid 2 dl täisterajahu 2 dl tavalist jahu soola, lusikaotsaga suhkrut 1 munakollane 2-3 sl jääkülma vett 2 sl toiduõli 400 g puhastatud tsukiinit 1 sibul soola, pipart 4 muna 2 dl vahukoort 1 dl piima 50 g parmesani peotäis värsket tüümiani veidi mingit tšillist maitseainesegu Külm või haki jahudega või lase köögikombainis ühtlaseks puruks, lisa munakollane ja vesi ning sega ühtlaseks tainaks. Paki tainapall...

Lapsepõlve üks mõnusamaid hoidiseid oli niinimetatud tomatimöks, kuhu pandi tomateid ja sibulaid pea võrdselt, juurde suhkrut, soola ja veidi äädikat säilimise jaoks. Jube hea kraam! Erit mõnus oli see külmalt, otse keldrist tooduna. Sel aastal läks mingil hetkel suur ports tomateid korraga punaseks ja oli tarvis kiiresti neist midagi teha. Kahju ka, kui enda töö ja vaev kompostihunnikus vaid ussikesi toidab. Tavaliselt olen sellistel "kriisihetkdedel" võtnud ette tomatimahla tegemise, sel korral aga kummitas peas Pille Endeni ja Lia Virkuse "Tomatiraamatust" leitud kaasajastatud versioon vanast heast tomatimöksist. 1,2 kg tomateid 1 kg sibulaid soola suhkrut pipart 5 sl palsamiäädikat Tomatitele teha noaga ristikujuline sisselõige, kasta keevasse vette ja koorida. Sel korral oli palju hästi väikeseid tomateid ja kuna mul selle kannatusega on kehvasti, loobusin koorimisest ja lasin nad köögikombainis lihtsalt sodiks. Ja polnudki tomatinahku eriti tunda:)....

Ah kui head on ikka otse kasvuhoonest võetud tomatid või mahlased kohalikud sibulad. Olen kõigest sellest juba varem mitu korda heietanud, ei hakka ennast kordama. Keskendun pigem tüümianile, mida läheb selle piruka sisse päris tublisti. Kes tüümiani ei armasta, jätku järgmised kaks lõiku vahele:). Tüümian on mõnus, talvel ahju pistetud köögiviljade peale riputatult saavad porgandid-kartulid suisa pidulikud. Ja aroom! Värsket tüümiani saab ka talvel, Luunja kasvuhooned kumavad Tartu taevas kui jalgpalliväljaku prožektorid. See pole aga nagu päris, talvine taim on ikka nirum kui suvine ja pealegi kunsttoidul kasvatatud. Ja lõhna pole muide ka, täiesti kummaline. Igatahes kasvab ta soojal ajal meil peenral, eneselegi ootamatult suisa nelja sorti. Väike kahtlus küll on, et äkki on neid ikka kolm, sest kaks on kole sarnased. Aga samas ei ole nad ka nii sarnased, väike lehtede kuju erinevus ikka on. Tegelikult jagunevad liivateed aed- ja nõmmliivateedeks ja jällegi on seal eri sortide...

Külmsuppide aeg on küll selleks aastaks ümber, tahaks juba ahjus küpsetatud seapraadi:). Aga vat ei saa ühest mõnusast tomatisupist rääkimata jätta, muidu läheb järgmiseks aastaks meelest;). Lugu sai alguse möödunud laupäeval, kui käisime Karilatsis, Põlvamaa ökofestivali raames toimunud loodustoodete laadal . Tõeliselt tore laat, kus kaubeldi peamiselt isetehtud asjadega. Oli see siis setmet sorti käsitöö või söödav kraam. Muide, kõige suurem järjekord oli kodutehtud jäätise leti taga. Küllap meelitas silt, et jäätis valmistatud 100 aastat vana gelato retsepti järgi. No ei tea, koorejäätiste puhul oli gelatost asi küll kaunis kaugel, sorbetid olid seevastu päris mõnusad. Osad müüjad pakkusid muidugi oma tooteid maitsta ka. Nii sattusimegi ühe suurema katusealuse juurde, kui järsku algas seal tung ja torm. Eks inimene viskub ikka siis džotile, kui midagi tasuta antakse:). Niisiis pakuti maitsta tomatisuppi, kakukesi ja peedi-mädarõikakreemi. Tomatisupp oli jube hea! Kaasa haaranud...