Üleeile nägin ma Peipsimaad ehk salakood "oleme võrgutatud"

Märg ... Tartus sadas peaaegu terve laupäeva hommikupooliku vihma. Hall, külm, rõske. Sõites pärastlõunal Varnjasse, kojamehed vahelduva eduga töötamas, muutusin Koosa teeristilt paremale keerates ühtäkki nukraks. Esimest korda oli Peipsiäär kurb. Kurb seepärast, et põllud olid osalt vee all, külavahel mitmed aiamaad üles harimata, vapramatel alustanutel sibulapeenarde vahel läikiv vesi. Maa pole jõudnud ära kuivadagi, kui uut tuleb ülalt lisaks. See aga tähendab, et sel aastal on sibulakasvatajaid vähem ja üsna tõenäoliselt maksab tänavune saak märksa enam kui mullu. Isegi Peipsi järv oli pahas tujus, laineid küll suurt polnud, kuid vesi oli pruun ja hirmuäratav. Seisin pärast Kallastel järve ääres ja hirm tuli peale, ju olin unustanud, milline näeb välja torisev Peipsi. Peipsi on pahas tujus Varnja perekonnaseltsist välja kasvanud elava ajaloo muuseumis Zoja pirukad: nr 1 - magus kukkel, nr 2 - kartuli-sibulapirukas Raissa pirukad: nr 3 - sibula-munapir...