Toit on (aja)lugu

Nägu kätega varjates ja üritades mitmekordsesse šifoonsalli mähkuda pean tunnistama, et tegelen poolenisti juba hooajaväliste muffinite retsepti ülesriputamisega. Tegin neid ligi kuu aega tagasi ja no ei tekkinud õiget hetke blogimiseks. Vahepeal on lihtsalt liiga huvitav olnud;). Muide, kui te kalast või millest iganes suppi keedake, kasutage tavalisi oranže porgandeid, mitte trendikaid lillasid. Eriti veel, kui patta lähevad veel sibulad ja muu kraam:). Tulemuseks on perfektset halli värvi imemaitsev leemeke (erinevus ei rikasta!), mille välimus ei ole isegi pehmelt öeldes "huvitav", pigem on see täiesti ebaapetiitne. Kui te pakute seda pimedas või kutsute söögilauda vaid sombuse ilma puhul päikeseprillidega supifännid, ei ole muidugi vahet. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Ikka neist muffinitest, mille keeksise sisemaailma muudavad mahlasemaks tsukiini ja mustad sõstrad. Kui te olete neid marju mõni aeg tagasi hoolikalt valinud talveks sügavkülma, on viimane a...

20. august.   Vaatasin reede õhtul telekast  uuesti Ilmar Raagi filmi „August 1991“ ja poetasin lõpus pisara. Ma tean ja mäletan väga hästi, et see film on palju lihtsam, kui sel   augustipäeval 21 aastat tagasi   tegelikult juhtus, aga sellegipoolest. Vahelduva eduga kuuleb ikka ütlemist, et kas me sellist Eestit tahtsime. Aga millist siis? Niipalju kui on inimesi, on erinevaid soove ja tahtmisi. Ja nagu elu näitab, liigne demokraatia ei ole hea. Mis siis üle jääb? Kas diktatuur või tänaseks oma kommetega kummalisena tunduv monarhia? Torgu Kuningriik koos kuningaga on meil juba olnud, ei ole enam põnev. Diktatuuri ei ole nii lihtsalt võimalik siinses kultuuriruumis luua. Jääb järele see, mis meil on. Nii hea kui halb, nii õiglane kui rõhuv, tõde on alati iga inimese silmades ja südames. Üks asi teeb mulle siiski muret, kadunud on loov ja aateline riik ning asemele astunud nina paberites tuhniv kesksooline olend nagu teised omasugused.   See riik, mida t...

  Uduvihm, rõskus ja mis kõik veel. Ei, ma ei vingu, mitte sinnapoolegi! Selle asemel tuleb teha üks soojendav supp, milles veel viimased (loe: ülekasvanud) tsukiinid. Minu versioonis kohtab ka viimaseid hiina lehtnaeri ehk hiina kapsa ehk paksoi lehti, kuid nende puudumine ei tähenda siiski maailma lõppu. Edukalt võib selle koostisosa asendada kähara peakapsa või spinatiga või olla veel kolmat moodi loominguline. Paksoi on aga vahva taim. Kevadel tärkab ta kiiresti, lehti võib murda kogu suve jooksul ning mis kõige tähtsam - erinevalt tavalistest salatitest, ei võta üle kasvades juurde kirbet maitset. Enda aia selle aasta saagist mul kahjuks pilti pole, kuna kevadel ründasid pontsakaid taimi lehekahjurid ja lehed nägi välja kui nõeltega torgitud (kevadisel külvil tuleks katteloor panna peale nagu porganditelegi, suvisel külvil pole see nii oluline). See ei kahandanud mõistagi nende väärtust potti jõudes, kuid esteetiliselt ei näinud nad kuigi kenad välja. Suvel tulnud uued lehe...

Taas üks võimalus sügiseseks köögiviljainvasiooniks, tsukiinid on niikuinii ülekasvanud, tomateid valmib rohkem kui ära jaksab süüa (siiski, üks korralik laar tomatimahla päästab igasugusest uputusest) ja üldse on kuidagi tunne, et peaks nagu tervislikumalt sööma. Ja seda tänavune hea saagiaasta kindlasti lubab:). Tsukiini, tomat ja tüümian - neid ei ühenda üksnes t-täht sõna alguses, vaid nad moodustavad harmooniliselt kokkusobiva seltskonna. Kahetsusväärne oleks see võimalus kasutamata jätta, eriti kui kogu see kraam on praegu nii värske ja aromaatne. 100 g võid 2 dl täisterajahu 2 dl tavalist jahu soola, lusikaotsaga suhkrut 1 munakollane 2-3 sl jääkülma vett 2 sl toiduõli 400 g puhastatud tsukiinit 1 sibul soola, pipart 4 muna 2 dl vahukoort 1 dl piima 50 g parmesani peotäis värsket tüümiani veidi mingit tšillist maitseainesegu Külm või haki jahudega või lase köögikombainis ühtlaseks puruks, lisa munakollane ja vesi ning sega ühtlaseks tainaks. Paki tainapall...

DanSukkeri telk - Alari ja Leena Kes ei saa minna Augustiunetusele, läheb Antslasse Hauka laadale . Nii oligi. Asjaolude kokkusattumise tulemusena oli minu ülesanne seal toetada DanSukkeri telgis Alarit ja Leenat moosi- ning tarretisesuhkrust valmistatud mooside-koogiga, et inimesed näeksid, mida on võimalik nende suhkrutega valmistada ja kuidas need asjad välja näevad. Lühidalt kokku võttes, uskumatult lahe kogemus ja läheks veel teine kordki:). Kuna meie telk oli laadaala tagaotsas suurtest ostutänavatest veidi eemal, leidis meid üles küll vähem rahvast, kuid see-eest sai tulijatega põhjalikult rääkida, kuulsime nende käest nii laada- köögi- kui elutarkusi ja ehk suutsime ka meie neile uusi ideid pakkuda. Vähemasti üritasime:D. Laada pealava Toimus ka filmitegemine Kui rääkida mõne sõnaga ka laadast endast, siis minu jaoks oli see liiga kirju. Mitmel pool mujal on pakutavad asjad jagatud eri alade vahel, siin olid tulbisbulad, viinamarjad, kleidid ja sibulavanik...

Niisiis, jälle midagi tsukiinist. Algses retseptis nimetati seda lausa gazpachoks, kuid kuna sõime seda lihtsatest kaussidest, mitte läbipaistvatest klaasnõudest, ei passi suppi ehk nii uhkelt nimetada. Minu jaoks seondub gazpacho millegipärast alati klaasnõudega, mis lasevad supi võrratul olemusel kõige atraktiivsemalt välja tulla. Tühja sest nimest, palju olulisem on märkida, et tegemist on klassikaliste okroškade ja svekolnikute kandadele astuva supiga, mis nõuab palava ilma kohta küll neetult palju ettevalmistusi, kuid asi on seda väärt, kuna kogu tooraine on praegu oma parimas värskuses saadaval. Rabedad tsukiinid, mahlased sibulad, esimesed noored magusad punapeedid, karged rohelised petersellilehed, isegi suvised kanamunad on ju silmipimestavalt kollased. Jätkuvalt ei väsi ma mainimast seda poole tunni reeglit, et toit on kõige väärtuslikum siis, kui tooraine on selle aja sees jõudnud niiöelda peenralt potti. Retsept pärineb Mireille Guiliano raamatust "Prantslannad ei...

Küll on tsukiinist lihtne ühepuupaati teha, muudkui uuristad parajalt väikestel viljadel tugeva jäätiselusikaga seemnesisu välja ja ongi haabjas valmis:). Pärast läheb muidugi uus sisu sisse ja paat saab hea ja paremaga korralikult üle koormatud, kuni ta ... karlõmps põhja läheb ehk siis lihtsalt ära süüakse. Nii nende söödavate asjade saatus paraku välja näeb. Tsukiinid kasvavad aga nagu noored lepad, muudkui vinnavad üleöö pikkust juurde, jämedust muidugi ka. Ja väsimatult. Naersin juba, et uue Nahkro talu dieedi järgi toitume 7 päeva nädalas sellest köögiviljast. Iseenesest võiks ju vähemalt nädalakese vastu pidada, kuigi ma kardan, et rohkem ei suuda. Iga hea asi on siis hea, kui teda tarbida mõõdukalt. Ah jaa, sel aastal on lisaks meie tavapärasele rohelisekoorelisele maas ka kollasekoorelise viljaga taimed. Kollased tsukiinid paistavad põllul silma justkui väikesed päikesed, väga vahva. Enne ahjupanemist 4 parajat tsukiinit (umbes 20-cm pikkused viljad) 300 g lamba...

Hommikune idüll, kui sammuda läbi veel niiske rohu tsukiinipeenrani, lugeda üle sel päeval juba kõrgele tõusnud päikeses lahtilöönud õied, murda kaasa pihutäis imelisi tumekollaseid tuutusid ja ongi ilus algus päevale tehtud. Ja kiiret pole kuhugi. See kõlab nii toskaanalikult, kust olevatki pärit komme praadida tainasse kastetud tsukiiniõisi. Siin aga üllatate selle söögiga enamust oma külalisi. Seda kahel viisil, ehk siis stiilis "issver, ma ei teadnudki, et need õied kõlbavad süüa" või "oo, kas SIINSED tsukiiniõied ka kõlbavad süüa". Mhm, huvitav, mille pärast siinsed tsukiinid siis kehvemad on, tekib trots. Aga vat ei ole. 8 tsukiiniõit 1 pall mozarellat 8 vart murulauku 100 g võid 10 salveilehte 1 suur või 2 väiksemat muna jahu soola, pipart Tsukiiniõied puhastada sitikatest ja vajadusel loputada külma veega. Juust lõigata 8-ks sektoriks ja toppida tükike juustu iga õie sisse. Ülevalt siduda kokku elastse murulauguvarrega. Või sulatada pan...

Üks variant lugematutest võimalustest suvikõrvitsate kasutamiseks. Paar päeva tagasi rändasid viimased viljad - tsukiinid ja paar spagetikõrvitsat, peenralt keldrisse. Iseenesest on lohutav teada, et kõik pole veel läbi, kuid mida kauem neid alal hoida, seda raskemaks muutub nende koorimine. Lihanuga või veel hullem, kirves, ei ole mitte välistatud, et saada hakkama. Ei ole see söögitegemine nii lihtne midagi, kui välja ehk paistab:). Nüüd aga selle imeliku asja juurde, mis meenutab oma välisilmelt lahtist pirukat, aga kui lahti lõigata, siis pigem nagu juustuga omletti. Mõnel pool kutsutakse seda ka ilma põhjata pirukaks. Las ta siis ollagi see:). Veidi ebahariliku küpsetise muudab eriliseks kitsejuust. Retsept pärineb siit . 5 dl riivitud tsukiinit 1 tl meresoola 6,25 dl ricottat 1,25 dl riivitud Parmesani 2 sibulat 2 küüslauguküünt 0,5 dl hakitud rohelist tilli 1 sidrun 2 muna 150 g kitsejuustu Tsukiini riivida, segada soolaga ja lasta umbes 10 minutit seista. Rico...

Vahelduseks ka midagi magusat:). Õigem oleks öelda, et keeks on pigem tahe kui magus, kuigi seda annab suhkru kogusega edukalt varieerida. Kes armastavad šokolaadi, neid saab selle keeksiga väga edukalt õnge võtta, nad ei usu karvavõrdki, et seal on mingi suvikõrvitsaline sees. Ja katsu tõestada! Retsept pärineb ühelt Kanada hulgilao flaierilt. See hulgikas on minu meelest iga küpsetaja paradiis - kiloga saad kaasa osta kõikvõimalikke jahusid, maitseaineid, siirupeid, pähkleid, šokolaade, jne, jne. Ja nii ma olen alles hoidnud seda reklaamlehte, kuna kook on aus ja hea. Ääremärkusena, et originaalretseptis on kasutatud 3 tassi valget suhkrut. See on aga liig mis liig, sestap kasutan valget ja pruuni suhkrut mõlemat, kuid kokku 2 dl. Ega midagi ei juhtu ka, kui ainult ühte neist tarvitada, maitse asi. Pähklitena peaks võtma pekaanipähkleid, kuid mina olen taina sisse pannud ka kreeka pähkleid, jällegi tuleb võtta neid, mis parasjagu käepärast on. Antud kogustest saab tegelikult hi...

Lappasin värskelt postkastist võetud uut Kodu & Aia numbrit (teadmiseks, et internetis on veel augustikuu) ja rõõmsa üllatusena leidsin sealt oma Läänemaa kolleegist Kallist ja tema praeguse kodu rajamisest kirjutatud loo, õigemini suisa kaaneloo. Öeldakse, et iga asi tuleb õigel ajal õige inimese juurde. Ja Kalli pere ongi kindlasti see õige, kelle juurde imeilus vana mööbel on kummalisi radu pidi jõudnud. Lisaks on Kalli täielik aiahull, kes valdab täielikult oma aia taimenimesid, vahel ka ladina keeles. Nagu ta ise on öelnud, mälutreening või umbes nii:). Kui tal on ikka vaja mingit taime ja süda kripeldab, siis põrutab kasvõi teise Eesti otsa. Muide, tänu talle julgen ma Eestimaa külmapealinna külje alll kasvatada kannasid, erinevalt Haapsalust küll potis, kuid asi seegi. Muidugi võtsin kohe ette artikli lõpus olnud piruka järeleahvimise:). Turvalise tundega sealjuures, teades, et kindel värk;). 6 dl riivitud tsukiinit 2 sibulat 2 küüslauguküünt 4 muna 1 dl toiduõli ...

Eilse päevaga sai seekordne vihmasadu otsa, tänane päev on juba märksa rõõmsam ja ka soojem. Seepeale tuleb ka mõnusat sügisest suppi teha, mis säraks taldrikutelt samuti nagu päike vastu:). Suppide juures on minu meelest eriti vahva see, et tee niipalju kui teed, ikka tuleb ta sutsu teistsuguse maitsega välja kui eelmisel korral. Kui näiteks koogi puhul on tihitpeale lausa vajalik koostisosi kaaluda, siis supp tehakse ikka käe järgi. No kes see viitsib:). Sel korral sai tsukiinisupp näteks kaunis porgandine, värvgi reedab seda. Tegelikult peaksid asjalood nii käima: 3 sl toiduõli 1 osa porgandeid 2 osa tsukiinit 1 osa kartuleid 1 sibul vett 1 puljonikuubik soola pipart 1-2 dl vahukoort hakitud murulauku Kuna ma köögivilju ei kaalu siin, siis optimaalne oleks vast 3 ilusamat porgandit ja 3-4 kartulit, oleneb muidugi nende suurusest. Noh ja tsukiinit tuleb võtta siis vastavalt teistele asjadele. Köögiviljad tuleb puhastada ja tükeldada. Ilu pole siin oluline, kuna se...

Selle suve hittideks on kujunenud tomati-mozarella-basiilikusalat ja tsukiinipirukas. Kuumaga on ju imemaitsvad kasvuhoonest napsatud magusad ja lihavad "Härjasüdame" tomatid koos äsjamurtud basiilikulehtede, mozarella, oliiviõli, soola ja veskist jahvatatud musta pipraga. Krõbe sai kaaslaseks, millega on hea taldrikult viimne kui piisk imelist õli kokku riibuda. Tsukiinipirukas on aga märksa rammusam asi, kerge valmistada ja täidab kenasti kõhtu. Passib nii ahjust võetuna kui järgmisel päeval kiire ampsuna. Sellegipoolest on ta parim veel kergelt soojana, siis on ta minu meelest kõige mahlasem. Piruka põhjaks sobib kas keedetud kartuliga valmistatud muretainas või veel lihtsam tainas siit . Viimase puhul lisasin tainale ka ühe muna, siis jäi ta isegi mõnusam. Täidiseks 100 - 150 g suitsupeekonit või muud suitsutatud lihatoodet 2 sl Santa Maria röstitud sibulahelbeid 300 g tsukiinit 4 muna 2 dl piima 2 dl vahukoort soola, pipart 150 g meelepärast riivitud juustu ...

Ehh, täna hakkas vihma sadama. Rääkisin eile ühe inimesega Saksamaalt, kes ütles, et neil on vihmane ja minu ettepanekule veidi vihma meile saata, nii et meie anname sooja vastu, naeris ta, et ära liiga valjuhääselt küsi, pärast saadki. Saimegi:). Ongi hea, nii suvi- kui muskaatkõrvitsad janunesid vihma järele. Teised lilled-köögiviljad muidugi ka. Kultuurmustika marjad on sel aasta hoopis pisikesed ja krimpsus, mulluste suurte ja ilusate marjadega ei anna võrreldagi. Tsukiinid kipuvad aga vaikselt üle kasvama, no ei jõua kogu aeg neid ka ainult süüa. Suuremad viljad kõlbavad hästi riivituna või hakituna muu toidu hulka, koogi jaoks on sellised täiesti ideaalsed. Kõnealune kook kuulub meie maja klassikasse, lihtne teha ja olenevalt vormi kujust ning kaunistamisest vahel suisa pidulik. Muide, eriti popp on koogi peal olev kreem. Võib-olla seepärast süüakse ka põhi ära, tont seda teab:). Kook pole ise välja mõeldud, geniaalne leiutis pärineb Lia Virkuse, Angeelika Kangi ja Pille End...

Keegi ütles kunagi, et risoto ei ole suvesöök. No ma ei tea, minu meelest oleneb kõik sellest, mida sinna sisse panna. Suvikõrvitsad ja äsja peenralt kaksatud petersell annavad just need õiged suvemaitsed. Kuna meil on Jõgeval ootamatult remondiaeg (korralik eestlane teeb ikka suvel puhkuse ajal remonti:) ), siis igal lõunaajal tuleb remondimeestele korralikult süüa anda. Sestap on meil lõunati laual soe toit, olgu ta väljas kui palav tahes. Õnneks saab seda teha sauna juures ja süüa väljas puude all, nii on see täitsa meeldiv tegelikult. Kuigi kui aus olla, veidi koormav ikkagi. 2 sl toiduõli 2 sibulat 2 küüslauguküünt 350 g risotoriisi 2 dl valget veini 1 l puljongit 200 - 300 g tsukiinit 200 g suitsulõhet veidi sidrunimahla 1 dl riivitud Parmesani jahvatatud pipart vajadusel soola 1 dl hakitud peterselli Praadida hakitud sibulat ja küüslauku potipõhjas õli sees paar minutit, lisada riis ja praadida edasi veel mõni minut, kuni riisiterad muutuvad klaasjaks. Lisada ve...

Vahel ma norin eesti keele kasutamise osas (raske on ikka toidu sisse panna näiteks 1/4 basiiliku potti:) ), kuid andke andeks, minu keel lihtsalt ei paindu nimetamaks ühte suurepärast suvikõrvitsa liiki rullkõrvitsaks, kuigi austatud taimenimede komisjon on nii otsustanud. Kabatšokk on ka kuidagi naljakas (ju ma pole siis ikkagi nii vana;) ), tsukiini on märksa suupärasem ja konkreetne pealekauba. Võib-olla on põhjus ka selles, et õppisin seda köögivilja sööma Kanada eestlaste juures ja nende jaoks oligi zucchini lihtsalt tsukiini. Loogiline ju. Mu onunaine Linda valmistas oma tagaaia tsukiinidest (eestlasi ei takistanud oma potipõllumajanduse edendamisel ei ookean ega teine keel:) ) lihtsat, kuid ülimaitsvat hautist, mida olen nüüd ka ise teinud varsti juba 20 aastat. Ükskord talvel, kui tuli vastupandamatu isu selle söögi järele, ostsin siiski Hispaania päritolu viljad. No mina ei tea, kus neid kasvatati või millega töödeldi, koor oli kui vanal seal ja sisu tihke kui seep. Pool ...