Šokolaadi-tsukiinikeeks

-

Vahelduseks ka midagi magusat:). Õigem oleks öelda, et keeks on pigem tahe kui magus, kuigi seda annab suhkru kogusega edukalt varieerida. Kes armastavad šokolaadi, neid saab selle keeksiga väga edukalt õnge võtta, nad ei usu karvavõrdki, et seal on mingi suvikõrvitsaline sees. Ja katsu tõestada!

Retsept pärineb ühelt Kanada hulgilao flaierilt. See hulgikas on minu meelest iga küpsetaja paradiis - kiloga saad kaasa osta kõikvõimalikke jahusid, maitseaineid, siirupeid, pähkleid, šokolaade, jne, jne. Ja nii ma olen alles hoidnud seda reklaamlehte, kuna kook on aus ja hea.
Ääremärkusena, et originaalretseptis on kasutatud 3 tassi valget suhkrut. See on aga liig mis liig, sestap kasutan valget ja pruuni suhkrut mõlemat, kuid kokku 2 dl. Ega midagi ei juhtu ka, kui ainult ühte neist tarvitada, maitse asi. Pähklitena peaks võtma pekaanipähkleid, kuid mina olen taina sisse pannud ka kreeka pähkleid, jällegi tuleb võtta neid, mis parasjagu käepärast on.
Antud kogustest saab tegelikult hiiglasliku keeksi. Mis mind alati lummab, on see, et hirmkõrge kook küpseb ühtlaselt läbi, jäädes ilma väiksemagi tainatriibuta. Põhjus on siin nii võimsates kergitajates kui ka pähklites, mis hoiavad teatud koredust.

120 g tumedat šokolaadi
1 tass (2,5 dl) toiduõli
1 tass (2,5 dl) tavalist suhkrut
1 tass (2,5 dl) pruuni suhkrut
4 muna
3 tassi (7,5 dl) riivitud tsukiinit
3 tassi (7,5 dl) jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soodat
1 tl soola
1 tass (2,5 dl) hakitud pähkleid

Munad vahustada suhkruga kreemjaks tihkemat sorti vahuks, lisada õli ja riivitud ning kuivaks pigistatud tsukiini. Teises kausis segada jahu küpsetuspulbri ja soodaga ning lisada munavahule. Lõpuks kallata juurde veevannis sulatatud šokolaad ning hakitud pähklid. Segada kõik läbi, et jahutükke ei jääks, valada rõngasvormi ning küpsetada 180 kraadi juures vähemalt 1 tund. Kui puutiku või noa külge enam tainast ei jää, on keeks valmis. Lasta seejärel veerand tundi vormis jahtuda ja kummutada taldrikule.
Nüüd saab küpsetaja kekutada oma vormi mustriga, kõik on ju näha;).

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

-
Kujutis
Kartuli-tangupuder on üks selline vana Eesti toit, millega mul pole erilist klappi. Kartuliputru jumaldan täiega, tangupudrul pole ka viga, kuid nende kahe ristand ei ole nagu see. Kusjuures mu vanemad ohkasid kergendatult, kui ma keskkooli lõpetasin, sest nüüd võis ema täielikus rahus nädala keskel mulgiputru keeta, varem ei tehtud seda aastaid:). Võib-olla on see trots ka sellest, et ma ei saa sellest toidust aru. Mulgid on uhked, et see on nende värk, samas teatakse seda toitu ka mujal Eestis. Allise Moora ütleb oma raamatus "Eesti talurahva vanem toit" nii: "Karulas, Helmes, Hallistes, Laiusel nimetati seda lätipudruks , Urvastes, Laiusel mulgipudruks ja Karusel oli see mulgi kämm , Järvamaal ja Harjumaal segadis- ehk segapudru , kohati poolvillane (Harju-Jaani), kannustiku pudru , Vastseliina suurmidõga kartohka , Urvastes ka laiskputr , sandiputr , Harglas sakõ silimiga putr ehk putr ubinõidõga , Helmes ja Jämajal kärutädi puder , Räpinas oli selle nimetuseks
LOE EDASI

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

-
Kujutis
Kaerahelbeküpsised on minu jaoks kõige nostalgilised küpsised. See puhas või-muna-kaerahelbekooslus on midagi äraütlemata võluvat. Krõbedad ja suussulavad... Ja niimoodi aastast aastasse ja igavesti... Retsepti põhi pärineb raamatust "Tervislikud teraviljaroad". 250 g võid 2 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 3 muna umbes 300 g jämedaid kaerahelbeid 3 sl jahu Toasoe pehme või vahustada suhkrutega kohevaks, lisada edasi vahustades ükshaaval munad. Seeejärel segada tainasse jahu ja kaerahelbed. Helveste kogus võib oleneda sellest, kui pehmeks ja õhuliseks on võivaht õnnestunud eelnevalt vahustada. Mikseriga läheb see kergemini, puulusikaga vahustades võib vaht jääda tihkem. Tainas peab lõpuks jääma siiski pigem kõvapoolne. Lasta tainal seista umbes veerand tundi (helbed paisuvad) ja tõsta teelusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väikesed pätsikesed. Küpsetada 200 kraadi juures 8-10 minutit, kuni servad ja pealispind on parajalt kuldsed. Antud kogusest saab 2 pl
LOE EDASI

Vasikavaimustuses ebaküdooniatest

-
Kujutis
Huvitaval kombel olen varem vaadanud ebaküdooniatest mööda, kohe päris kaugelt. Kellegi teise vaimustus või tähelepanujuhtimine neile sügisestele kollasetele viljadele on pannud seni vaid õlgu kehitama ja viisakusest naeratama. Nii pole meil aias ka kunagi ühtegi ebaküdooniapõõsast kasvanud! Aga nüüd juba tahaks ja kindlasti on selline mõte tulnud tänu toidublogija maniakaalsele huvile toidu vastu:). Niisiis ebaküdoonia , mida oma hapuka maitse ja tervisele kasulike omaduste tõttu nimetatakse ka põhjamaa sidruniks. Muide, samal päeval, kui nakatatuna Koopatibi vaimustavast katsetusest ebaküdooniatega marssisin turule neid otsima, tõi mu armas onunaine Eda neid mulle terve suure kausitäie. Olles vaimu ette valmistanud suurteks katsumusteks, ei tundunud viljade puhastamine üldsegi nii ennastületava ettevõtmisena. Seda küll, et isepäiseid seemneid kippus igale poole lendama ja väheke tooremate isendite poolitamine nõudis sutsu tugevamat noatööd. Aga kõik see on teostatav:). Vili tul
LOE EDASI