Lust und Liebe

Kuigi see nägi välja rohkem nagu "Kirgede torm":).
Ootamatult soe sügisilm pluss XIII Suur Paunvere väljanäitus ja laat panid inimesed hulluma ja lähedalt ning kaugelt Palamuse poole sõitma. Hommikul Tartust Jõgevale suundudes meenutas katkematu autodevoor pigem tuntud kodumaist filmi "Keskea rõõmud", mis tekitas JUBA kahtlasi tundeid. Keelitasin küll meie laadaleminevat seltskonda seda katsumust ette võtma pärast lõunat, kui on juba rahulikum, aga ei midagi. Niisiis jõudsime Palamusele täpselt kell 12 ja see oli hirmus! Pärast pileti ostmist ei jalatäitki vaba maad enam!!! Inimesed liikusid tiheda kolonnina, kohati ei mingit võimalust seisatamiseks, uudistamiseks või veel vähem ostmiseks. Varem oleme alati läinud justnimelt kella 2 paiku ja siis on tõeliselt mõnus nautida pakutavat. Nüüd aga torma nagu vasikas. Ei meeldi mulle see mitte. Tegelikult oli tore laat, kahju vaid, et istikute juures jäi aega napiks. Oleksin tahtnud vaarikaid-maasikaid rohkem uurida, aga eks kevadel tuleb seda siis kusagil mujal teha.

Muljed? Sel aastal pakuti väga palju mett ja sibulaid. Mulle kohutavalt meeldiks, kui aiakraamil oleks juures tema sort ja sellist tüüpi ürituse puhul ka, kust Eestimaa otsast (või ka väljamaalt) on pärit. Selle viimasega on kõik enam-vähem kenasti, aga sordinimetust kohtab vaid õunte ja kartuli juures. Mitmel oli pakkuda tomateid, kusjuures kaugelt näha, et erinevad sordid, aga vot sellisel kaubal on nimeks lihtsalt "Tomat".

Tore oli see, et tavapäraste suitsusinkide-vorstide kõrval kohtas rohkem oma talu või ettevõtte lihast valmistatud tooteid, ühe lihaveisekasvataja suussulavad vorstid olid minu jaoks suurepäraseks avastuseks. Juustude juures oli meeldiv üllataja üks proua, kes müüs Poolast pärit juustusid (mitte juustulaadseid tooteid:) ), suitsutatud Emmental ja singitäidisega suitsujuust maitsesid väga põnevalt. Ka Põltsamaa valla Andrese talu juust nägi välja hästi atraktiivne ja suhu jäi huvitav vürtsikas mekk.

Üks soov laadale minnes oli leida väike, soovitavalt punastes toonides kaltsuvaip. See jäi aga saamata, sest olgem ausad, korralikke ja kvaliteetseid kaltsuvaipu oli vaid paaril müüjal, neist kõige südantsoojendavamad Võisiku Hooldekodu letis. Kahjuks olid seal alles vaid suured, väikesed olid juba endale ostja leidnud. Teinekord nende vaipu nähes tuleb kindlasti minna asja uurima.

"Lust und Liebe" hakkas silma aga Võhu veiniletis. Ausalt öelda ei ole ma just Eesti veinide suur fänn, kui mõned erandid nagu Põltsamaa Tõmmu ja Kuldne ning sellesama Võhu ebaküdooniavein välja arvata:). See vein suutis aga täielikult üllatada oma värske maitsega. Korraks tekkis lausa segaduski, sest maitse polnud üldsegi puuviljaveinile iseloomulik. Kuna tegemist olevat hansapäevadeks valmistatud veiniga, mida kauplustes müügil pole, tuli seda mõistagi kaasa haarata. Võib-olla oli see spontaanne ost ja kodus rahulikult pudelit lahti korkides selgub, et esialgne eufooria on lahtunud, ei ole kahju sellest tõsiasjast, et pakend on just see, mis müüb;).

Leidsin veel suhkurdatud ingverit ja ilusaid jõhvikaid. Tulpide juures tegin aga südame kaunis kõvaks, leppisin vaid kahte sordi tulpide ja ühte sordi natsissidega. Kanarbikud olid seevastu ääretult lustlikud.

Sturmist sai küll lõpuks juba lust (nüüd väikese tähega:) ), kuid järgmisel aastal lähen laadale nagu varem kombeks, ehk siis pärast lõunat...