Toit on (aja)lugu

Angervaks on õitsenud juba oma paar nädalat. Veel eelmisel aastal samal ajal niitsin nad külma rahuga maha, ise kirudes, et peab neid nii palju olema. Sel aastal on kõik teisiti, lauda taga heinamaal jätsin kõik puhmad kasvama, nikerdades vikatiga nende ümbert ringi. Ja kui neist puudu tuli, võtsin juba naabrimehe heinamaa ette :). Kõik sai alguse eelmisel sügisel, kui Heli võttis Tartusse lambalihaõpikööki tegema tulles kaasa mõned Hiiu Gourmet`siirupipudelid , sealhulgas rabarberi-angervaksa siirupit. Jesver, kui hea see oli!!! Tühja sellest liha marineerimisest :) Angervaks oma vanillise aroomiga, niisama limpsida, taevalik! Sildi peal oli kirjas, et aitab ka külmetuse vastu, testitud, toimis. Terve talve ja kevade käisin ringi üheainsa mõttega - see aasta saab angervaksa aastaks :D. Ja nii ongi. Juba on keedetud suurem laar rabarberiga siirupit, natuke väiksem sidruniga ning lähipäevil võtan ette punase sõstraga. Angervaks nõuab haput ja natuke värvigi ei tee paha. Huv...

Väike tagasivaade augustisse:). Punased sõstrad on muidu hapud ja ei kutsu just põõsasse eriti maiustama, seevastu sobivad nad suvistesse kookidesse justnagu valatult. Magus ja õhuline besee, kihiline lehttainas, no mida veel tahta. Punaste sõstardega pavlovast kujunes meie tõeline suvehitt, mida sai valmistada nii kodus külalistele, kui võtta kaasa külakostiks. Valmistamine on ääretult lihtne, kui teha osad ettevalmistused eelmisel õhtul, besee küpsetab ju ennast ise:). Ühel korral ununes mul isegi ära, et munavalgepõhi ahjus. Madalal kuumusel pole ju sellest erilist lugu, kui põhi istub ahjus tunnikese kauem, valge asemel saame lihtsalt kreemikamat karva aluse. Beseepõhja valmistan maasikapavlova retsepti kohaselt ehk siis 4 munavalget 250 g suhkrut 2 tl maisitärklist 1 tl vanillsuhkrut 1 tl valge veini äädikat Vahusta munavalged üsna tugevaks vahuks, kuni kummulikeeratud kausist midagi välja ei valgu. Jätka mikserdamist, lisades järk-järgult suhkrut. Vaht peab jääma il...

  Muide, see pole lihtsalt kohupiimakook, see on kitsepiimast valmistatud kohupiimast tehtud kook. Minu armas onunaine Eda on katsetajafriik, lisaks siidise kasukaga eri masti küülikutele võttis ta kevadel endale ka kitsed. Itsitasime kõvasti, aga pole miskit öelda, piim ja kohupiim on neil laual. Üks kahest kitseprouast Koogi jaoks kõlbab mõistagi ka tavaline kohupiim, kitsepiimast tehtuga tuleb aga selline mõnus maguskirbe mekk juurde. Koos mõrtsukmagusa martsipaniga tasandab see kõik mustade sõstarde muidu vängevõitu maitset just nii parajalt, et tekib nauditav tasakaal. umbes 150 g Savoiardi küpsiseid 400 g kohupiima 1 dl hapukoort 3 muna 2,5 dl musti sõstraid 50 g martsipani Kata pooleks murtud küpsistega 24-cm lahtikäiva koogivormi serv, tervete küpsistega aga vormi põhi. Täidise jaoks mikserda kokku munad, kohupiim ja hapukoor, lisa riivitud või väikesteks tükkideks lõigatud martsipan ja marjad. Sega õrnalt läbi ning vala vormi. Küpseta 175 kraadi juu...

DanSukkeri telk - Alari ja Leena Kes ei saa minna Augustiunetusele, läheb Antslasse Hauka laadale . Nii oligi. Asjaolude kokkusattumise tulemusena oli minu ülesanne seal toetada DanSukkeri telgis Alarit ja Leenat moosi- ning tarretisesuhkrust valmistatud mooside-koogiga, et inimesed näeksid, mida on võimalik nende suhkrutega valmistada ja kuidas need asjad välja näevad. Lühidalt kokku võttes, uskumatult lahe kogemus ja läheks veel teine kordki:). Kuna meie telk oli laadaala tagaotsas suurtest ostutänavatest veidi eemal, leidis meid üles küll vähem rahvast, kuid see-eest sai tulijatega põhjalikult rääkida, kuulsime nende käest nii laada- köögi- kui elutarkusi ja ehk suutsime ka meie neile uusi ideid pakkuda. Vähemasti üritasime:D. Laada pealava Toimus ka filmitegemine Kui rääkida mõne sõnaga ka laadast endast, siis minu jaoks oli see liiga kirju. Mitmel pool mujal on pakutavad asjad jagatud eri alade vahel, siin olid tulbisbulad, viinamarjad, kleidid ja sibulavanik...

No ei ole minus seda praeguse Sovetskoje Igristoje või mis iganes Sovetskoje ta on, soont. See käib nende niiöelda vahuveinide kohta, milles limpsile on gaas sisse pandud. Mingist kääritamis- ja töötlemismeetodiga peene mulli sissesaamisest on nende Hispaanias, Poolas või kes-teab-kus pudeldatud Sovetskoje polusladkojete kohta ikka ropult palju tahetud. Pealegi ei saa minu sisikond, mis talub küll igatsorti kummalisi toite, sedasorti jookidega läbi (muide, ka tavalistel limpsidel lasen enne joomist gaasil ära lahtuda). Sellest hoolimata saabub alati punt vanemaid sugulasi sünnipäevadele, pudel Sovetskojet käes, hoolimata sellest, et suguvõsa sünnipäevadel olen pidevalt rõhutanud, et ei joo seda kraami. No mida ma nendega tegema pean! Varem sai pudel lahti tehtud ja neile sugulastele sisse joodetud, nüüd ei joo nad enam ise ka seda. Kui just midagi tooma peab, tunneksin pudelist kangemast napsist või kasvõi likööristki märksa enam rõõmu, need saab ju kusagile toidu sisse rõõmsalt ära k...

Ütlen ausalt, punaste sõstarde peale ei ole ma kunagi tormi jooksnud. Pigem kirunud nende korjamist, kuna see on mari, mida ämbrisse noppides ei teki mingit kiusatust igast pihutäiest osa põske pista. Algul saab paar marja suhu pistetud ja sellest piisab. Võrreldes maasikate-vaarikate korjamisega märksa kasumlikum äri (nende puhul läheb liiga suur protsent kuludesse:) ). Punastest sõstardest saab mahla ja veelkord mahla. Aga nüüd või ja munadega punasesõstravõiet ka. Kui Marju ja Eva oma katsetega välja tulid, siis ei jätnud see mind mitte külmaks. Rabarberivõidega käe valgeks saanuna leidsin, et lemon curd `i tüüpi võide jaoks võib kasutada mistahes hapukamat mahla või marjapüreed, uued põnevad ja samas suussulavad maitsed on kindlustatud. Niisiis punasesõstravõie. Pean tunnistama, et kaunist roosast värvist on minu versioon kaugel, pigem on tegemist oranži, parimal juhul lõheroosa kraamiga. Üksainus kord, kui õrn roosa tundus nii ahvatleva värvina ja ei miskit. Põhjus on teada...

Õnneks on tegemist vaid metafooriga, mõtlen pealkirja esimest poolt:). Läbi ses mõttes, et kolm puhkusenädalat saavad kohe otsa ning remont samuti. Õigemini oli tegemist uue vannitoa ehitusega ja lõppes see kõik ametlikult täna ennelõunal. Kokkuvõtvalt öeldes oli väsitav, hommikul kella kuuene ärkamine pole ilmselt tükk aega enam probleem, sest meie ehitusmees või -mehed (olenes päevast) olid platsis juba kella seitsme kandis. Ühel päeval ei jaganud mõte enam üldse kuidagi, mida head magustoiduks teha. Tatsasin siis aeda, lootes valgustatud saada. Saingi, mustasõstrapõõsa juures:). Nii valmiski kiire kook, eriti taina osas ammutasin inspiratsiooni juunikuu "Kodukirjast". Muidu ma mustade sõstarde fänn just pole, aga marjad koos krõbeda mandlikattega olid küll head. Teinekord tehes tuleb jäätisepall ka koogile seltsi panna, muidu võivad suutäied jääda mõnevõrra vängeks. 60 g võid 2 sl suhkrut 2 dl jahu 1 munakollane tilk vett 0,5 l musti sõstraid 3 munakollast 1 d...