Kohupiima-mustasõstrakook

-
 

Muide, see pole lihtsalt kohupiimakook, see on kitsepiimast valmistatud kohupiimast tehtud kook.
Minu armas onunaine Eda on katsetajafriik, lisaks siidise kasukaga eri masti küülikutele võttis ta kevadel endale ka kitsed. Itsitasime kõvasti, aga pole miskit öelda, piim ja kohupiim on neil laual.

Üks kahest kitseprouast

Koogi jaoks kõlbab mõistagi ka tavaline kohupiim, kitsepiimast tehtuga tuleb aga selline mõnus maguskirbe mekk juurde. Koos mõrtsukmagusa martsipaniga tasandab see kõik mustade sõstarde muidu vängevõitu maitset just nii parajalt, et tekib nauditav tasakaal.


umbes 150 g Savoiardi küpsiseid
400 g kohupiima
1 dl hapukoort
3 muna
2,5 dl musti sõstraid
50 g martsipani

Kata pooleks murtud küpsistega 24-cm lahtikäiva koogivormi serv, tervete küpsistega aga vormi põhi.
Täidise jaoks mikserda kokku munad, kohupiim ja hapukoor, lisa riivitud või väikesteks tükkideks lõigatud martsipan ja marjad. Sega õrnalt läbi ning vala vormi.
Küpseta 175 kraadi juures umbes 30-40 minutit, kuni täidis on hüübinud. Kui küpsiseäär kipub vahepeal  kõrbema minema, tuleb vorm katta fooliumiga.
Kook maitseb kõige paremini jahtunult, ikka koos klaasi piimaga.

Kommentaarid

Olen Ülle.... ütles …
Kits on majapidamises väga väärt loom. Õige tegu. Ma teen "kohupiima" laabiga, ehk toorjuust kahvliga katki ja maitseb kui kodujuust või midagi taolist. Siis ei ole tugevat kitsemaitset. Annab küpsetada või hapukoore ja maitserohelisega soolaseks salatiks teha. Täitsa nämma. Kohupiima tegemiseks peab piima hapendama ja siis tuleb juba kitsepiimale vänga mekk man. Aijaa, kunagi katsetasin aktimeliga hapendamist ja oli täitsa norm.
18. august 2011, kell 10:13
Ülle ütles …
Ma tegin kooki onunaise valmistatud kohupiimaga, tema teeb ikka tavaliselt ehk siis hapendatud piimast. Aga ega see mekk väga vänge olnudki, lihtsalt natuke teistmoodi. Aga see "kiirhapendamine" võib täitsa ok olla, soovitan talle proovimiseks.
18. august 2011, kell 10:23
Postita kommentaar

Populaarsed postitused

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

-
Kujutis
Kartuli-tangupuder on üks selline vana Eesti toit, millega mul pole erilist klappi. Kartuliputru jumaldan täiega, tangupudrul pole ka viga, kuid nende kahe ristand ei ole nagu see. Kusjuures mu vanemad ohkasid kergendatult, kui ma keskkooli lõpetasin, sest nüüd võis ema täielikus rahus nädala keskel mulgiputru keeta, varem ei tehtud seda aastaid:). Võib-olla on see trots ka sellest, et ma ei saa sellest toidust aru. Mulgid on uhked, et see on nende värk, samas teatakse seda toitu ka mujal Eestis. Allise Moora ütleb oma raamatus "Eesti talurahva vanem toit" nii: "Karulas, Helmes, Hallistes, Laiusel nimetati seda lätipudruks , Urvastes, Laiusel mulgipudruks ja Karusel oli see mulgi kämm , Järvamaal ja Harjumaal segadis- ehk segapudru , kohati poolvillane (Harju-Jaani), kannustiku pudru , Vastseliina suurmidõga kartohka , Urvastes ka laiskputr , sandiputr , Harglas sakõ silimiga putr ehk putr ubinõidõga , Helmes ja Jämajal kärutädi puder , Räpinas oli selle nimetuseks
LOE EDASI

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

-
Kujutis
Kaerahelbeküpsised on minu jaoks kõige nostalgilised küpsised. See puhas või-muna-kaerahelbekooslus on midagi äraütlemata võluvat. Krõbedad ja suussulavad... Ja niimoodi aastast aastasse ja igavesti... Retsepti põhi pärineb raamatust "Tervislikud teraviljaroad". 250 g võid 2 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 3 muna umbes 300 g jämedaid kaerahelbeid 3 sl jahu Toasoe pehme või vahustada suhkrutega kohevaks, lisada edasi vahustades ükshaaval munad. Seeejärel segada tainasse jahu ja kaerahelbed. Helveste kogus võib oleneda sellest, kui pehmeks ja õhuliseks on võivaht õnnestunud eelnevalt vahustada. Mikseriga läheb see kergemini, puulusikaga vahustades võib vaht jääda tihkem. Tainas peab lõpuks jääma siiski pigem kõvapoolne. Lasta tainal seista umbes veerand tundi (helbed paisuvad) ja tõsta teelusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väikesed pätsikesed. Küpsetada 200 kraadi juures 8-10 minutit, kuni servad ja pealispind on parajalt kuldsed. Antud kogusest saab 2 pl
LOE EDASI

Vasikavaimustuses ebaküdooniatest

-
Kujutis
Huvitaval kombel olen varem vaadanud ebaküdooniatest mööda, kohe päris kaugelt. Kellegi teise vaimustus või tähelepanujuhtimine neile sügisestele kollasetele viljadele on pannud seni vaid õlgu kehitama ja viisakusest naeratama. Nii pole meil aias ka kunagi ühtegi ebaküdooniapõõsast kasvanud! Aga nüüd juba tahaks ja kindlasti on selline mõte tulnud tänu toidublogija maniakaalsele huvile toidu vastu:). Niisiis ebaküdoonia , mida oma hapuka maitse ja tervisele kasulike omaduste tõttu nimetatakse ka põhjamaa sidruniks. Muide, samal päeval, kui nakatatuna Koopatibi vaimustavast katsetusest ebaküdooniatega marssisin turule neid otsima, tõi mu armas onunaine Eda neid mulle terve suure kausitäie. Olles vaimu ette valmistanud suurteks katsumusteks, ei tundunud viljade puhastamine üldsegi nii ennastületava ettevõtmisena. Seda küll, et isepäiseid seemneid kippus igale poole lendama ja väheke tooremate isendite poolitamine nõudis sutsu tugevamat noatööd. Aga kõik see on teostatav:). Vili tul
LOE EDASI