Toit on (aja)lugu

Esmaspäeval panen saapad jalga, otsustatud. Varsti tuleb autorehvid ära vahetada, kah selge. Ilusast kuldsest sügisest saab viimaks tavaline sügis. Sügises on oma valgused, lõhnad, maitsed. On see siis õhtune seenemets, kus pärast vihma näitab end uuesti päike, muutes samblase männiku müstiliseks paigaks. Kus õhk on karge ja ilma seentetagi oleks ilus. On see lõpuks õitsele pihkenud kanna, mille õis särab helgelt nagu öökuninganna. On see värviliste lehtede sadu mõisaalleel ja selle taga äsjakoristatud vilja kirbet lõhna levitav kõrrepõld. On see kaheteistkümnendat Karli näinud kivimüüride ääres sirgunud vahtravitsake. On see kuhi suussulavaid pastinaake, mis äsja küpsesid ürtide ja oliiviõliga ahjus. On see viimaseid jorjeniõisi enne öökülmade tulekut. Või on see hoopiski tükike Tauno käe alt tulnud punapeedikasuka all pikutanud sudakat. Ma ei tea. Õigemini tean küll, see on kõik kokku ja paljugi veel. Sinna viimaste hulka kuulub väike ärevus, sinna...

Ahjuõunad on üks äraütlemata armas ja kodune magustoit. Mõistagi on parem seda teha kodumaistest õuntest, nii et kel keldris sügisesi ubinaid, on kindlasti õunteuuristamise korduvalt ette võtnud. Erinevate pliitide vahel võrdluskatseid tehes jääb peale hoopiski puudega köetav ahi - sütele asetatud malmpotis pehmeks haudunud õunte vastu ei saa üksi AEG ega Electrolux. Valmistamine on lihtsamast lihtsam, õuntel tuleb südamikud välja urgitseda (näiteks Fiskarsi tootesarjas on olemas spetsiaalne riistapuu, ärksamad perenaised valmistavad selle jubina ise mingist sobivast torujupist:) ) ja täita meelepärase seguga. Jäätisepall või kuhjake vahustatud koort sinna juurde ning jõulupühade-eelne nädal võib alata. Köök on taevalikult mõnusast lõhnast tulvil. 8 õuna 75 g martsipani 2 sl riivsaia pehmet võid 4 sl demerara suhkrut (soovi korral 8 kuivatatud ploomi ja 2 sl brändit või marjamahla) vanillijäätist või kardemoniga maitsestatud vahustatud koort Pane martsipan eelnevalt külm...

  Vahelduseks üks täiesti rutiinivaba pühapäevane kook. Aeg-ajalt päikest näitaval puhkepäeval on muudki vahvat teha, nii et keerulisemate küpsetiste aeg tuleb ehk siis, kui õues on porine ja ligane, nii et vabatahtlikult ei taha ninagi välja pista. Nüüd aga tuleks sügisest võtta veel mis annab ja teha hoopis üks kiire koogike. Õunu ju on, nii et mõistagi tuleb sellest üks mahlane õunakook. 100 g võid 0,5 dl suhkrut 1 muna 1 dl hapukoort 2,5 dl jahu 1 tl küpsetuspulbrit 1 tl vanillsuhkrut õunu 2 muna 1 dl suhkrut 200 g ricottat kardemonipulbrit Taina jaoks vahusta pehme või suhkruga, lisa muna ja vahusta ühtlaseks. Lisa küpsetuspulbri ja vanillsuhkruga segatud jahu ning hapukoor ja sega korralikult läbi. Kata 24-cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga ja määri serv võiga. Suru tainas vormi põhjale ja paar sentimeetrit ka servale. Viiluta õunad ja kata tainas ühtlase õunakihiga (ära väga paksult igaks juhuks pane, kuna nad ei pruugi sel juhul korralikult lä...

Just nii võiks iseloomustada magusatest ja mahlastest pirnidest valmistatud moose. Pirnid kuuluvad mu lemmikpuuviljade top 3 hulka, mis tähendab, et kui suvisel ajal õnnestub kellegi toreda inimese käest saada ämbritäis pirne, tunnen ennast justkui õnnesärgis sündinuna. Meie aias pirnipuid kahjuks pole, mõne aasta tagune üritus lõppede jänkude võiduga ja uut ei ole veel julenud välja valida. Aga kevadel tuleb see hetk kindla peale, ega siis nii lihtsalt saa neile puunärijatele ka alla anda. Esimese ämbritäie sain sel aastal täiesti kogemata, kui oli plaan onunaise Edaga nende poolt edasi pohlametsa siirduda. Plaani rikkus ära vihm, nii et mätta otsas küürutamise asemel suunas Eda mind sujuvalt oma pirnipuude alla. Oi milline rõõm! Kuna varased pirnid (nagu õunadki)on hästi õrnakesed ja kipuvad kiiresti riknema, säilitamiseks need ei sobi, siis läks suuremaks moosivaaritamiseks. Mmmm, kui mõnus:). Kui kaneeliga pirnimoos on selline talvine pai, kus kerid jalad teki sisse ja süda ihk...

Veel täpsemalt peaks see pealkiri kõlama "Nõukogude naise õunakook Nõukogude Naisest". Vot nii:). Ühel vihmasel puhkusepäeval hakkasin igavusest (vihma sadas ja miskit tarka ei saanud õues teha) oma vanu retseptivihikuid lappama. Kange isu oli õunakoogi järele ja ükski käeulatusesse jäänud retsept ei olnud päris see, mida hing sel hetkel ihaldanuks. Nii mõtlesin siis sukelduda oma lapsepõlve varasalve, äkki leian sealt lahenduse:). Ja leidsingi! Nii võluv, nii puhta maitsega ja niiiii lihtne:). Mõne sõnaga ka neist retseptivihikutest, milles kajastus minu lapsepõlve best of . Nimelt võis see juhtuda kusagil põhikooli teises pooles, kui kodus olevad kokaraamatud olid ennast ammendanud, internetist polnud siis veel keegi kuulnud ja endal polnud veel niipalju oidu, et oleks ise midagi teistsugust leiutanud. Aasta võis siis olla umbes 1986:). Isa ehitas pööningule uue mahuka riiuli, kuhu vanemate aastakäikude ajakirju-ajalehti panna, kuna ma ei lubanud neid lihtsalt minema v...

Tundsin, et olen sel õunarikkal hooajal panustanud häbiväärselt vähe õunakookidesse. Sõstrad on veel käe sees ja mälus (sellesuvine hitt on meil punasesõstrapavlova!), nii et õunte juurde asumine nõuab suisa veidike kohanemisaega. Justkui pehmeks üleminekuks valmis krõbeda põhjaga mahlane õunakook, milles õunu täiendavad tume karamelline suhkur, kaneel ja kardemon. 75 g võid 2 sl heledat Muscovado suhkrut terake soola 1 muna 1,5 dl täisterajahu 1,5 dl kiirkaerahelbeid 1 tl küpsetuspulbrit 4-5 õuna kaneeli (umbes 1 tl) kardemoni (umbes 0,25 tl) 1 dl tumedat Muscovado suhkrut 150 g toorjuustu 1 suur muna 25 g võid 1 dl jahu 0,5 dl heledat Muscovado suhkrut Taina jaoks vahusta pehme või suhkruga, lisa muna ja vahusta ühtlaseks. Vala juurde küpsetuspulbriga segatud kuivained ning sega ühtlaseks tainaks. Suru tainas 24-cm lahtikäiva koogivormi põhjale ja küljele. Haki õunad väikesteks kuubikuteks, sega suhkru ja maitse järgi lisatud kaneeli ning kardemoniga. Teises k...

Sel aastal on meie aeda õnnistatud rikkaliku õunasaagiga. Tüüpilise maalapsena ei tunne ma peaaegu mingit vajadust roomata mööda õunapuualuseid ja otsida esimesi mahakukkunud kribalaid. Ja ega ka viimaseid mitte. Mõned üksikud õunasordid on, mida olen nõus toorelt pugima, aga seda ka mõne õuna kaupa. Talvel ei kutsu punapõsksetest hiigelõuntest täidetud supermarketi õunaletid aga üldse, mis ma sellest keemilisest õunapommist ikka endale sisse ajan, pigem rahuldun kodukeldri porgandiga. Muide, tean veel vähemalt ühte samasugust kiiksuga maalast:). See ei tähenda, et ma õuntest ei hooli. Esimesed purgid kuldse õunamahlaga on juba keldris, mõni kookki on küpsetatud. Lisaks neile jumaldan Valgest Klaarist tehtud paksu õunakisselli, maitseks natuke piparmünti. See kuulub sellise toitude hulka, mis on igal aastal kohustuslike asjade listis. Õun ja suhkur moodustavad teadupärast ju veidi lääge kombinatsiooni, kuid koos karge piparmündiga õhkub sealt värske augustiõhtutuuleke, mis sutsukese...

Mandleid sai selle koogi sisse tõesti hulgi, nii jahvatatud kujul kui laastudena. Aga kui tõele au anda, oleks võinud neid rohkemgi panna. Igatahes mõnus magus suutäis lusikatäie vahustatud koore või vanillijäätisega. Viimasega tuleb praegusel ajal, kui viirused möllavad ringi ja kurgud on valusad, mõistagi ettevaatlik olla. Kook on parim kas soojana, see on siis umbes pool tundi pärast ahjust väljavõtmist või hoopiski teisel päeval. Retsept pärineb väheke kohendatult Sue Maggsi raamatust "Jõulutoidud". 75 g võid 2 dl jahu 5 sl jahvatatud mandleid 0,5 dl suhkrut 1 muna 3 sl külma vett näpuotsatäis soola 1,5 dl jahu 1/4 tl kaneeli ja kardemoni 50 g võid 0,5 dl pruuni suhkrut 50 g mandlilaaste 3-4 suurt õuna 1 dl rosinaid Taina jaoks panna jahu ja tükkideks lõigatud või köögikombaini ja lasta ühtlaseks puruks. Lisada muna, vesi, mandlijahu ja sool, lasta segajal veel paar surtsu ringi käia, kuni purust on saanud tainapall. Mässida see kilesse ja tõsta vee...

Vahelduseks üks kook ka, milles on kõike, aga natuke;). Ja hea kukkus välja, eneselegi ootamatult. Mina, kes ma ei armasta kookoshelbeid kookide sees, teen möönduse, et kookide peal on maitse kaunis hea. Võib-olla sellepärast, et mandlid ja või tegid asja niipalju paremaks, et kookos ei võimutsenud. Lühidalt kokku võttes on tegemist siis küpsisepõhjal juustukoogiga, mida katab kerge toscakate. Ja mida kauem seisab, seda pehmemaks ja mahlasemaks läheb. Ma ei taha siinjuures rääkida muidugi nädalatest, ei saagi, vaid ikkagi paarist päevast:). 1 pk heledaid küpsiseid 80 g võid veidi kardemonipulbrit 250 g pakk ricottat 2 muna 0,5 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 1 sl maisitärklist 1 suur riivitud õun 0,5 dl kuivatatud jõhvikaid 100 g võid 1 dl mandlilaaste 1 dl kookoshelbeid 1 sl jahu 2 sl kohvikoort 0,5 dl pruuni suhkrut Küpsised purustada köögikombainiga, lisada kardemon ja sulatatud või. Suruda purusegu 24-cm lahtikäiva koogivormi põhjale ühtlase tugeva kihina. T...

Apple pie - üks mu sügisesi nõrkushetki. Hapud mahlased õunad kaneelises ja muskaadises karamellis, veidikese rabe tainas seda kõike ümbritsemas. Ja kulminatsiooniks lusikatäis kollast, lõhnavat vanillikastet. Millest veel võiks unistada... Tegemist on niisiis puuviljapirukaga, millel täidis kahe tainakihi vahel. Head asja tahavad ju kõik endale - sama šniti järgi valmistatakse nii ameerika (Apple Pie), prantsuse (Tarte Tatin) kui austria (Apfelstrudel) õunapirukat. Taanlased lisasid algsele versioonile kaneeli ja sidrunimahla, tänaseks on juurde tulnud muskaat. Ei ole keelatud ka teised vürtsid, olen näinud retsepti ka nelgiga:). Täidise peamine ja ka traditsioonilisim koostisaine on ikka õun olnud. Tegelikult sünnib pirukasse panna kõikvõimalikku kraami, on sees siis pirnid, kõrvits, vms. Säänne pirukas maitseb kõige paremini leigelt, kas siis vahukoore, vanillijäätise või vanillikastmega, oleneb, mis parasjagu käepärast või hinge peal on. Kuna meie aed on sel aastal õuntest ...

Uhh, väljas on külm, hommikul oli 9 kraadi. Ühel päeval tundsin kurgus suisa sellist olemist, mida nimetatakse kurguvaluks ja mis tavaliselt eelneb nohule. Veidi tohterdamist ja tundmuseks see õnneks jäigi. Vot mida teevad ootamatud tsüklonid ... See aga ei tähenda, et jäätisest tuleks täielikult loobuda. Üks sorbetitegu siiski veel, õunaajal mõistagi õuntest, kaneeline soojenduspadi kaasas:). Kommentaariks, et minu lemmiksort õunamoosi ja -kookide tegemiseks on "Valge klaar", kuna ta on suurepärase maitsega ning laguneb kergesti. Õunatükid, mis jäävad nagu puutükid, on koogi sees ju päris ebameeldivad. "Antonovkad" ja osad sibulõunad on samuti head, kuid "Valge klaar" on super. 600 g kooritud ja tükeldatud õunu 2 dl suhkrut kaneeli 2 tl vahtrasiirupit 4 munavalget Tükeldatud õunad (minul siis "Valge klaar") panna tilga veega keema ja hautada tasasel tulel pehmeks, vajadusel aidata pärast sauseguriga kaasa. Lisada suhkur ja keeta veel ...

Ema hakkas juba mõni aeg tagasi hädaldama, et keldris on veel hulk õunu, kahju, kui kevadel tuleb ära visata. Mis parata, hea sügis oli. Nii sai talvel teha ahjus küpsetatud õunu kaneeli ja või ning kuhja vahukoorega. Ära tüütas lõpuks! Leidsin 2008.a.Oma Maitse septembrinumbrist retsepti pealkirjaga "Purukook õuntega". Esialgu tundus lihtsalt hea koogina. Ahjust võtsin aga välja purukattega õunakoogi, mille maitse meenutas täiesti ühte korraliku american apple pie`d . Fantastiline! Tainas (26 cm vormi jaoks): 100 g võid 2 - 2,5 dl jahu 1 muna 2 sl suhkrut Täidis: umbes 6 - 8 kodukeldri õuna 3 sl pruuni suhkrut 1 sl tavalist suhkrut 0,5 tl kaneeli 0,5 tl muskaati Puru jaoks: 85 g võid 85 g jahu 85 g pruuni suhkrut Jahu ja või hakkida või näppida puruks, lisada suhkur ja muna ning segada tainaks. Tainas võiks jääda siiski pehmemapoolseks. Tainapall panna täidise tegemise ajaks külma. Õunad puhastada ja lõigata meelepärasteks tükkideks, segada suhkrute ja...