Mahlane õunakook

-
 
Vahelduseks üks täiesti rutiinivaba pühapäevane kook. Aeg-ajalt päikest näitaval puhkepäeval on muudki vahvat teha, nii et keerulisemate küpsetiste aeg tuleb ehk siis, kui õues on porine ja ligane, nii et vabatahtlikult ei taha ninagi välja pista. Nüüd aga tuleks sügisest võtta veel mis annab ja teha hoopis üks kiire koogike. Õunu ju on, nii et mõistagi tuleb sellest üks mahlane õunakook.

100 g võid
0,5 dl suhkrut
1 muna
1 dl hapukoort
2,5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillsuhkrut

õunu

2 muna
1 dl suhkrut
200 g ricottat
kardemonipulbrit

Taina jaoks vahusta pehme või suhkruga, lisa muna ja vahusta ühtlaseks. Lisa küpsetuspulbri ja vanillsuhkruga segatud jahu ning hapukoor ja sega korralikult läbi. Kata 24-cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga ja määri serv võiga. Suru tainas vormi põhjale ja paar sentimeetrit ka servale.
Viiluta õunad ja kata tainas ühtlase õunakihiga (ära väga paksult igaks juhuks pane, kuna nad ei pruugi sel juhul korralikult läbi küpseda).
Katte jaoks vahusta munad suhkruga kohevaks, sega juurde ricotta (mul oli seekord kitsepiimast valmistatud kraam) ja sisetunde järgi kardemonipulbrit (umbes lusikaotsatäis, muidu muutub kook liiga vängeks). Küpseta 200 kraadi juures umnes pool tundi või veidi rohkem, kuni õunad on pehmed ja kogu küpsetis kenasti valmis.Maitseb hästi leigest peast.

Kommentaarid

Tuuli ütles …
Küll on kaunid need sügisesed värvid, mida oled pildile püüdnud. Enne kui tuleb kuude kaupa jälle halli-halli-halli taluda. Väga meeleolukas!
16. oktoober 2011, kell 14:17
Tibu ütles …
Kook kindlasti maitseb üli hää ja kujunduse eest 12 lisapunkti. Uudishimu ei anna rahu, kust on pärit rohelised kujunduselemendid?
16. oktoober 2011, kell 20:27
Ülle ütles …
Tuuli ja Tibu, aitäh! Sügis on tõesti veel viimaseid värve pakkumas. Muide, need puulehed kuuluvad sirelile, üks meie aia tavalisi sirelipõõsaid on muutunud nimelt mustjaslillaks.
Tibu, kogu roheline pärineb teadagi kust:).
16. oktoober 2011, kell 22:37
Postita kommentaar

Populaarsed postitused

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

-
Kujutis
Kartuli-tangupuder on üks selline vana Eesti toit, millega mul pole erilist klappi. Kartuliputru jumaldan täiega, tangupudrul pole ka viga, kuid nende kahe ristand ei ole nagu see. Kusjuures mu vanemad ohkasid kergendatult, kui ma keskkooli lõpetasin, sest nüüd võis ema täielikus rahus nädala keskel mulgiputru keeta, varem ei tehtud seda aastaid:). Võib-olla on see trots ka sellest, et ma ei saa sellest toidust aru. Mulgid on uhked, et see on nende värk, samas teatakse seda toitu ka mujal Eestis. Allise Moora ütleb oma raamatus "Eesti talurahva vanem toit" nii: "Karulas, Helmes, Hallistes, Laiusel nimetati seda lätipudruks , Urvastes, Laiusel mulgipudruks ja Karusel oli see mulgi kämm , Järvamaal ja Harjumaal segadis- ehk segapudru , kohati poolvillane (Harju-Jaani), kannustiku pudru , Vastseliina suurmidõga kartohka , Urvastes ka laiskputr , sandiputr , Harglas sakõ silimiga putr ehk putr ubinõidõga , Helmes ja Jämajal kärutädi puder , Räpinas oli selle nimetuseks
LOE EDASI

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

-
Kujutis
Kaerahelbeküpsised on minu jaoks kõige nostalgilised küpsised. See puhas või-muna-kaerahelbekooslus on midagi äraütlemata võluvat. Krõbedad ja suussulavad... Ja niimoodi aastast aastasse ja igavesti... Retsepti põhi pärineb raamatust "Tervislikud teraviljaroad". 250 g võid 2 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 3 muna umbes 300 g jämedaid kaerahelbeid 3 sl jahu Toasoe pehme või vahustada suhkrutega kohevaks, lisada edasi vahustades ükshaaval munad. Seeejärel segada tainasse jahu ja kaerahelbed. Helveste kogus võib oleneda sellest, kui pehmeks ja õhuliseks on võivaht õnnestunud eelnevalt vahustada. Mikseriga läheb see kergemini, puulusikaga vahustades võib vaht jääda tihkem. Tainas peab lõpuks jääma siiski pigem kõvapoolne. Lasta tainal seista umbes veerand tundi (helbed paisuvad) ja tõsta teelusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väikesed pätsikesed. Küpsetada 200 kraadi juures 8-10 minutit, kuni servad ja pealispind on parajalt kuldsed. Antud kogusest saab 2 pl
LOE EDASI

Vasikavaimustuses ebaküdooniatest

-
Kujutis
Huvitaval kombel olen varem vaadanud ebaküdooniatest mööda, kohe päris kaugelt. Kellegi teise vaimustus või tähelepanujuhtimine neile sügisestele kollasetele viljadele on pannud seni vaid õlgu kehitama ja viisakusest naeratama. Nii pole meil aias ka kunagi ühtegi ebaküdooniapõõsast kasvanud! Aga nüüd juba tahaks ja kindlasti on selline mõte tulnud tänu toidublogija maniakaalsele huvile toidu vastu:). Niisiis ebaküdoonia , mida oma hapuka maitse ja tervisele kasulike omaduste tõttu nimetatakse ka põhjamaa sidruniks. Muide, samal päeval, kui nakatatuna Koopatibi vaimustavast katsetusest ebaküdooniatega marssisin turule neid otsima, tõi mu armas onunaine Eda neid mulle terve suure kausitäie. Olles vaimu ette valmistanud suurteks katsumusteks, ei tundunud viljade puhastamine üldsegi nii ennastületava ettevõtmisena. Seda küll, et isepäiseid seemneid kippus igale poole lendama ja väheke tooremate isendite poolitamine nõudis sutsu tugevamat noatööd. Aga kõik see on teostatav:). Vili tul
LOE EDASI