Kõrvitsarisoto Heston Blumenthaliliku vimkaga
Vahel jagatakse mullle ülesandeid, vihjamisi. Seekordne vihje pärines mu mõnda aega Londonis resideeruvalt sõbrannalt, kes jättis mulle oma korraks-Tallinnas-käigul purgi imelist soola koos ühe ajakirjaga. Sellest viimasest aga edaspidi, kuigi vihjeks saab olema samuti Heston Blumenthal.
Kui mõni inimene on geniaalne, siis nii see ka on. Sellest hoolimata ühte ma ütlen: kui teist keegi peaks võtma ette mingi roa selle briti kuulsuse kokaraamatust või tema saadetest, siis olge hea, saatke kogu pere vähemalt nädalaks kodust minema, andke lemmikloomad kasvõi turvakodusse, eemaldage uksekell ja ärge pöörake tähelepanu ummistuvale postkastile. Teie käikudest kolmnurgas pliit-kraanikauss-külmkapp kujuneb hästi poleerima löödud rada, lisaks kulub ohtralt vett, seepi ja elektrit, ainsa boonusena aga mitte eriti prügikotte.
See õpetus oli räägitud igaks juhuks, et ei oleks pärast kedagi süüdistada.Kui te olete proovinud midagi selle superkoka retseptivaramust, siis te noogutate praegu mõistvalt kaasa.
Ajakirja manu minekuks tegin veidike eelsoojendust, ühendades sügisese kõrvitsarisoto Heston from Waitrose sarja kuuluva tammesuitsuse soolaga. Tegemist on siis meresoolalaastukestega, millele on antud tugevalt suitsune aroom ja seeläbi tammine-suitsune mekk. Toitudele annab see juurde sügavust, veidi põnevat lisamaitset ja sobib justkui valatult juba pimedaks ning rõskeks muutuvatesse sügisõhtutesse.
50 g võid
1 suur sibul
2 küüslauguküünt
250 g risotoriisi
2 sl seesamiseemneid
300 g puhastatud kõrvitsat
1 dl valget veini
umbes 0,75 l aedvilja- või kanapuljongit
suitsutatud soola
100 g head juustu (laagerdunud gouda, parmesan, jne)
hakitud peterselli
Sulata või kastruli põhjas, lisa hakitud sibul ja prae mõni minut, kuni sibul muutub kergelt klaasjaks. Lisa ka hakitud küüslauguküüned, prae veel veidike. Vala juurde riis ja seesamiseemned, prae ka need läbi, kuni riisiterad hakkavad natuke läbi kumama. Nüüd on paras aeg segada juurde jämedalt riivitud kõrvits, kuumutada taas koos läbi, valada juurde vein ja lasta läbi keeda. Seejärel tuleb hakata kulbihaaval puljongit lisama, kuni iga vedelikuports on riisisse imendunud. Aega kulub selleks kõigeks umbes poole tunni jagu, ehk et riis ei tohi päris pudruks muutuda. Seda tuleb ennetada ja reserveerida keemisajast mõni minut juustule. Ehk siis riivi juust ja sega peaaegu valmis risoto hulka, lisa ka maitse järgi suitsuse mekiga soola (selle puudumisel ei tule maailmalõppu, kõlbab ka tavaline sool, kui seda üldse vaja läheb), lase pliidiserval veel mõni minut tõmmata ja serveeri hakitud peterselli ja juustulaastudega.
Kohe parem tunne tuli:)
Kommentaarid