Toit on (aja)lugu

Kui on olemas porgandikook, miks ei võiks olla olemas ka pastinaagikook. Mitte et ma nüüd püüaks teravmeelne või teravkeelne olla, aga kõikvõimalikud köögiviljad on soolaste toitude kõrval justkui loodud ka magusama kraami jaoks põnevust looma. Kes suutis ilma minestamata lugeda peeditordist , võib nüüd rahulikult edasi lugeda ka pastinaagikoogist:). Pastinaak on minu jaoks üks positiivsemaid avastusi juba hea mitu aastat, olles muutunud ühepajatoitude ja ahjuköögiviljade lahutamatuks osaks. Suurepäraselt passib ta veel suppide sisse ja nüüd ka koogisse. Selle geniaalse idee peale ei tulnud ma kahjuks ise, vaid lugesin ajakirja Delicious novembrinumbrist. Minu osaks jäi seda retsepti vaid enda jaoks sutike kohandada. Nagu ka porgandikoogid, jääb see küpsetis mõnusalt pehme ning mahlane, seda on eriti tunda just teisel päeval. Muidu on aga õhus aimata kerget talvist aroomi, mida annavad piparkoogimaitseaine ja kaneel. See aga ei takista seda kooki juba praegu nautida. 175 g võid ...

  Uduvihm, rõskus ja mis kõik veel. Ei, ma ei vingu, mitte sinnapoolegi! Selle asemel tuleb teha üks soojendav supp, milles veel viimased (loe: ülekasvanud) tsukiinid. Minu versioonis kohtab ka viimaseid hiina lehtnaeri ehk hiina kapsa ehk paksoi lehti, kuid nende puudumine ei tähenda siiski maailma lõppu. Edukalt võib selle koostisosa asendada kähara peakapsa või spinatiga või olla veel kolmat moodi loominguline. Paksoi on aga vahva taim. Kevadel tärkab ta kiiresti, lehti võib murda kogu suve jooksul ning mis kõige tähtsam - erinevalt tavalistest salatitest, ei võta üle kasvades juurde kirbet maitset. Enda aia selle aasta saagist mul kahjuks pilti pole, kuna kevadel ründasid pontsakaid taimi lehekahjurid ja lehed nägi välja kui nõeltega torgitud (kevadisel külvil tuleks katteloor panna peale nagu porganditelegi, suvisel külvil pole see nii oluline). See ei kahandanud mõistagi nende väärtust potti jõudes, kuid esteetiliselt ei näinud nad kuigi kenad välja. Suvel tulnud uued lehe...

Mõni aeg tagasi lugesin maksapirukast ja mind valdasid veidi segased tunded. Ühest küljest on maksast valmistatud toidud mulle alati väga meelepärased olnud, teisalt ei sobitunud maksa pirukasse toppimine mitte just kõige apetiitsema ettevõtmisena minu väikesesse stereotüüpsesse maailma. Südant siiski kõvaks tehes (hea, et see ei olnud südamepirukas:) ) ja väike ootusärevus hinges,  suundusin turule lambamaksa ostma. Olin oma peakeses retsepti kokku pannud ja sinna sobitus teoreetiliselt üksnes lambamaks. Ja peab ütlema, see valik läks täiesti kümnesse! Maks muutus praadides õrnaks ja muredaks, peaaegu magusaks. Porteri külluslik maitse ja pastinaagi tummisus täiendasid veelgi seda hõrku kooslust. Salvei ja rosmariin on siinkohal mõistagi möödapääsmatud. Leidsin, et sellele pirukale võiks kõige paremini passida kohupiima-muretainas, kuna see ei lähe nii rabedaks kui tavaline muretainas. Taina võlu seisneb selles, et ta on parajalt elastne, temast saab valmistada nii soolaseid k...

Ilmateade ei valeta, lörtsisadu ongi Tartus kohal, tihe, märg ja tugeva tuulega. Paras aeg pasteedisaia teha ning istuda kodus. Külmaks pidavat ka minema ja seega tulebki panustada vähe toitvamale söögipoolisele. Viimane kord, kui mul oli kavas seamaksaga katseid teha, hakkas turul silma ilus värske lambamaks. Olgem ausad, minu ja lambamaksa kohtumine sellisel kujul leidis aset täiesti esmakordselt. Tuletades meelde jumalikku suvist Põhjaka lambamaksapasteeti, hakkas lambike kohe peas põlema, mis ma valetan - lausa leegitsema. Tulemus oli igatahes eufooriat väärt. 500 g lambamaksa (1 sl võid) 2 sibulat 3-4 küüslauguküünt 100 g pekist suitsupeekonit 2 pastinaaki 1 tl suhkrut 0,5 dl brändit või konjakit soola, pipart 100 g võid Sibul, küüslauk ja peekon hakkida ning praadida pannil, kuni pekist hakkab rasva välja tulema. Algul, kui liha enda rasva veel pole, võib panna alla veidi võid. Nüüd lisada puhastatud ja kuubikuteks tükeldatud maks. Praadida edasi, kuni kogu kraam ...

Tükk aega tiksus peas mõte teha kanamaksapasteeti. Kunagi ma proovisin, aga ei tundunud õige või polnud lihtsalt õige aeg. Kui meil vanasti siga peeti, siis parima pasteedi sai hästi värskest seamaksast. Maks muutus peki, porgandite ja sibulatega hautades magusaks ning muredaks. Ema võlunipiks oli pasteedimassile lisada puulusikaga vahustamise ajal veel või sees sulatatud šokolaadi-liköörikomme. See oli midagi muud, kui lihtsalt suts alkoholi:). Kuna sellisest seamaksast võib praegu vaid und näha, siis kanamaks on ehk veidi "koostööaltim" kui turult saadaolev seamaks (seda fännab koer:) ). Studeerisin kirjandust ja teiste katsetajate kogemusi, mõtlesin ja mõtlesin. Lõpuks võtsin kätte ja panin paki külmutatud kanamaksa sulama. Võib-olla oleks veelgi kannatanud, aga see pasteeditegemine sai kõva häälega välja hõigatud. Itsitasime kodus, et kui untsu läheb, tuleb loota, et Kaubamaja toiduosakonnas leidub reede õhtul Pihlaka pasteeti, noh nii oma naha päästmiseks. Nii hul...

Tean, et nii mitmedki kirtsutavad juba nina, kuuldes, et õhtuks antakse jälle seeni. Oeh, keeruline, ühelt poolt on nii palju erinevaid ideid seente kasutamiseks meie köögis, teisalt hakkab juba vaikselt kõrini saama. Siiski ei tee kurja üks mõnus seenepirukas klaasikese hea valge veini juurde. Ausalt öeldes maitseb see pirukas taevalikult justnimelt soojana, külmalt on ta nagu iga teine pirukaline. Piruka mahe, lausa magus maitse tuleneb pastinaagist, mis võidab kindlasti igaühe südame, kes seda juurikat ahjus küpsetatult on proovinud. Valmistamine on aga lihtsamast lihtsam:). 0,5 kg lehttainast 2 sl toiduõli 300 g kupatatud seeni 1 sibul 2 pastinaaki soola 100 g sulatatud juustu 100 g sinihallitusjuustu Hakitud sibul panna õli sisse praadima, lisada parajaks hakitud seened, mõne aja pärast ka jämedalt riivitud või peenikesteks ribadeks lõigatud pastinaak. Praadida, kuni pastinaak on pehme. Võtta pann tulelt, jahutada minutikene ning segada juurde sulatatud juust. Valio ...

  Miks osta Austria päritolu pastinaaki ehk aed-moorputke , kui ka meie tingimustes kasvab see suurepäraselt. Sellisele järeldusele tulime möödunud sügisel. Lisaks on tegemist ka dekoratiivse taimega, tema lehed meenutavad kaugelt vaadates suurte lehtedega peterselli. Nii saigi temast läbisaava "keldrihooaja" suurim üllataja. Erinevate katsetuste käigus sai proovitud seda köögivilja "vääristada" päris mitmel moel, kuid parimaks osutus kõige lihtsam viis:). Küpsemisel muutub pastinaak magusaks ja kergelt jahuseks. Fantastiline maitse! Arvasime juba, et pastinaagid on selleks korraks otsas, kuid ema avastas keldrist vett välja pumbates (meil Nahkrol on see igakevadine ja -sügisene tegevus, tänavune veeuputus seda eriti ei mõjutanud), et teise korvi põhjas on veel mitu prisket juurikat. Nii nad ahju läksidki, porgand ja kartul seltsiks. Tükeldada meelepärases koguses ja vahekorras pastinaaki, porgandit ja kartuleid. Lõigata ka sibul või kaks ning 3-4 küüslauguk...