“Jõgeva kollane” kui Julius Aamisepa 80 aastat vana geniaalne turundustrikk
"Jõgeva kollase" õied Eesti pole enam ammu kartulivabariik, sest kartuli kasvupind on viimasel ajal jõudsalt vähenenud. Näiteks 1922. aastal pandi kartulit maha 69 148 hektarile, 1936. aastal 74 022 hektarile, samas 1992. aastal 46 300 hektarile ning 2021. aastal … 3 370 hektarile. Jah, esimest korda kahanes kasvupind neljakohaliseks numbriks aastal 2008. Seda kõike ütleb riiklik statistika. Mine tea, äkki praegune kaootiline olukord muudab asja ja paneb rohkem oma toitu hindama. Kuuldavasti on seemnekartuli müüjatel laod juba tühjad ning see on loodetavasti oluline märk. Üks sort, mida aetakse taga nagu nõukaajal defitsiiti, on “Jõgeva kollane”. Kusjuures ta ongi defitsiit. Esiteks on tegu säilitussordiga, mille seemet toodavad vähesed, teiseks on ta tunduvalt kapriissem nii kasvatuse kui ületalve hoidmise mõttes, kui kaasaegsed sordid. Aga ikka tahetakse! Aegade jooksul on teisigi Jõgeva algusega kartulisorte aretatud, aga ei Jõgeva varane, sinine, mulk, Linda, Paala, tartl