Toit on (aja)lugu

11.august 2014. Obinitsa valiti 2015.a soome-ugri kultuuripealinnaks. Uhke tunne. Tsirk oli siis veel Udmurdimaal, kuid uue aasta alguses jõudis ta meie oma Eestimaale. Ai kui võimas tunne oli tegelikult patseerida juuli keskpaiku Starõje Bõgi ehk Bõgõ külatänavail nagu kodus, käia mäenõlval muulukal ning võtta osa ühest täiesti kirjeldamatu fiilinguga soome-ugri peost. Pikemalt on meie seiklustest juttu SIIN ja SIIN . Pidu, mis vallutas pooleteiseks päevaks rahuliku udmurdi küla, tõi sinna pea kaks korda rohkem inimesi kui kohapeal elanikke ning viis teadmise selle küla ja üldse Udmurtia kohta laia maailma, isegi prantsusekeelsesse. Mhm, setudest ei tulnud suvel ükski meiega kaasa pidu kaema, oleks ju võinud. Tsirk on Bõgõs Nüüd siis räägitakse juba mitu head päeva Obinitsast kui 25 miljoni elanikuga riigi ajutisest pealinnast. Eks ta ju õige ole. Kuid millise riigi? Küladiplomaatia on väärt nähtus ja kardinatagune tegevus on tihtipeale märksa efektiivsem, kuid midagi jääb...

Niisiis, uus aasta. Proovisin kirjutada uut numbrit, kuidagi imelik veel. Küll jõuab harjuda. Samuti ka veidrustega. No mina ei tea, aga horoskoobimeistrid kirjutavad kõik eri moodi õpetusi, ei oskagi seisukohta võtta, küllap võtan kõige meeldivama. Igatahes lubatakse minu tähemärgile väljakutseterohket aastat. Alustuseks väljakutse number 1 - lumepannkoogid. Jah, te kuulsite õigesti! Tegelikult pole ma ise selle geniaalse mõtte autor, vaid Georgiana Browning Hill oma 1862. aastal Inglismaal ilmutatud raamatus "Everybody's Pudding Book" . Seejärel läks veel 150 aastat, kui need retseptid anti uuesti välja,  kasutades ära kuninganna Viktoria nime (no mis teha, kui 19. sajand oli tema sajand) - "A Year of Victorian Puddings " . Ja oi millise pahameeletormi ma ära teenisin, kui selle raamatuga ühes Oxfordi raamatupoes õndsa näoga kassa poole tüürisin. "Kas sul pole juba piisavalt kokaraamatuid?", hurjutas mind trio H-K-T nagu ühest suust . ...