Lugu sellest, kuidas Maitseelamuse koja kohvikul oli taldrikuid tarvis

Sellisena paistab Maitseelamuse koda tavaliselt - traditsioone ja kohalikku toorainet austav:) Ligi paar nädalat tagasi teatas Tauno veidi saladuslikul häälel, et õudne jama, kastitäis värskeid kammkarpe tuleb nahka panna. Vot, et neil tuli mõte pakkuda suvel kohvikus mõnda rooga merekarpidelt, aga paraku neid niimoodi ei müüda, ikka koos sisuga. Minu esimene mõte oli, et see on mingi nali, sest Maitseelamuse koda, mis seisab peaaegu viimse veretilgani kohaliku tooraine eest (mäletame kõik neid irvitamisi või vilekoori, kui keegi julgeb mingi eurokräpiga üle ukse tulla), hakkab nüüd karpidega möllama. Võib ka teisiti mõelda, et kogu senine aatejutt oli bla-bla-blaa ja nüüd tuldi siis kapist välja:). Või hoopis kolmandat moodi, ehk et vaenlast tuleb tunda! Mõelgem siis kolmandat moodi ja eesmärk pühendas siin täielikult abinõu: algul oli tohutult fun ja noad välkusid, seejärel kostus võõraste jaoks kahemõttelist mõminat (tegelikult täiesti ühemõtteline:) ) ning lõpuks kuhjus rii...