Toit on (aja)lugu

Täna lõpeb Lõuna-Eestit vallutanud maitsete üksteistpäevak "Metsast taldrikule" . Esimest korda nii suurelt ehk tervelt 59 erineva kontseptsiooniga süüa andvat kohta. Ükskord varem on umbes selline aktsioon ka aset leidnud, oluliselt väiksema osalejate numbriga ja aasta oli siis 2014 . Olles koos teiste maakondade toiduinimestega ühiselt kardina taga, on mul siiralt hea meel näha söögikohtade elevust ja fantaasialendu, kuidas erinevaid maitseid taldrikule sobitati. Erimenüüsse pidi kuuluma kaks ja pool rooga ehk kaks täismõõdus toitu ning üks väike. See viimane võis olla nii peakoka tervitus söömaaja alguses, aga keegi ei keelanud paigutada seda ka keskele või lõppu. Ja et teemas püsida, pidi igas toidus olema kasvõi üks komponent metsast. Üksnes garneeringuks kasutatav kadakaoks või kanarbikutups ei lugenud, metsaasi pidi olemas söödav komponent. Tõele au andes, on söödavate metsaandide valik piiritletud. Ja selleks, et neid paremini eksponeerida, tuleb tahes-tahtmata kasuta...

Aja jooksul on õnnestunud maailma päris huvitavate nurkade alt näha, kuid Norra oli minu jaoks seni ootamatult valge laik. Liivimaa Toidutee projekti õppereis aitas seda tühimikku aga päris ilusate värvidega täita. Sihiks siis Bergen ja sealne toidufestival. Lisaks külastasime mitmeid toidutootjaid ning püüdsime piiluda sealsesse toidukultuuri. Bergenis ei saa käia ilma Edvard Kriegi majamuuseumit külastamata Elumajas hakkavad silma lihtsad puitseinad, mis on säilitatud nii, nagu helilooja eluajal Kõigepeal pean ära ütlema, et Bergen on imearmsa vanalinnaga linn, asub seitsme mäe vahel ning linnaplaan näeb välja hoomamatult sopiline. Asub ta ju Norra läänepoolsemas servas ning ookean pole kaugel. 1070. aastal asutatud linn oli põhjapoolseim hansalinn, mis tingib tema üsna tüüpilise hansalinna ajaloo oma tõusude ja püstloodis langusega. Muide, siin asus üks neljast Hansa Liidu välismaisest kaubakontorist, mis näitab koha tähtsust tollases mänguliigas. Paraku saab k...