Endast

Lapsest saati on mul olnud huvi söögitegemise vastu. Asi tipnes sellega, et umbes 5. klassis tahtsin saada kondiitriks. Õnneks ei läinud nii! Tänu sellele keedan-küpsetan vabatahtlikult, hindan ajaloolasena meie toidukultuuri ja -traditsioone, jumaldan puhtaid maitseid, isekasvatatud toorainet, Eestis aretatud sorte ja olen selle nimel valmis panustama kõikvõimalikesse peenardesse. Peaasi, et tulemus oleks armastusega saadud! 

Blogiga alustasin märtsis 2010 vajadusest jäädvustada oma lemmikretsepte. Aja jooksul on postituste profiil tugevasti muutunud ning sellest on saanud toiduajaloo, toidupärandi uurimise, sündmuste kokkuvõtete ja enda tähelepanekute kogum. Sestap on alates 2024. aasta märtsist blogi pealkirjaks "Toit on (aja)lugu" varasema "Tiramisust ja Fata Morganast" asemel. Vahel muigan siin ka meie urbanistlikuks kiskuva elustiili üle, jagan oma emotsioone põnevatest sündmustest või külastustest. Ei häbene kirjutada isegi sellest, kui mul endal midagi untsu läheb. Millest ma mõtlen ja mida oluliseks pean, võid lugeda intervjuudest SIIT ja SIIT. 

Retseptide vormistamist õpetas alates novembrist 2012 kuni jaanuarini 2020 ajakirja Tiiu köögitoimetajaks olemine. 2015. aasta lõpus neelas toidumaailm mind täielikult. Tegelen Jõgevamaa Koostöökojas erinevate kohaliku toidu valdkonna projektidega ja aitan toiduga seotud väikeettevõtjatel ennast näidata ning uusi teadmisi saada. 2024. aasta sügisel sain kaante vahele arhiiviallikatel põhinev ülevaade Jõgevamaa toidupärandist. 

Aeg-ajalt käin vabakutselise toiduajaloolasena toidupärandiga seotud teemadel rääkimas, vahel ka pliidi taga teisi juhendamas, tooteid, toite või üritusi pildistamas. Jaa, selleks võid mulle kirjutada aadressil jukk.ylle@gmail.com! 


Head kaasaelamist!

Ülle Jukk

                                                                       *         *         *

Alljärgnevalt mõned tegemised, mis väärivad kirjapanemist:

- 2010-2015 - õpitubade juhendamine Maitseelamuse kojas, teemadeks verikäkid, pasteedid, kanepitoidud, umbrohutoidud, sibulatoidud, Tartu keskaegsed toidud, 1930.aastate toidud, unustatud toorme taasavastamine, piirkondlikud ja tähtpäevade toidud jne. Kaasalöömine Peipsimaa Kogukonnaköögi ja Peipsimaa Turismi erinevatel üritustel aitamaks Peipsimaad tutvustada, näiteks 2012. a Hiiumaal kohvikute päeval, 2012. a Kallastel kala- ja sibulalaadal, 2013. a Pihkvas hansapäevadel jne.
- Alates 2011 - osalemine erinevates pop-up kohvikute projektides Tartu Tasku keskusest kuni Tahkuranna Hapukurgifestivalini.
- 2011 - panus raamatusse "Kulinaarsete kroonikute kokaraamat", milles 10 toidublogijat jagavad retsepte ja oma mõtteid toidust (kirjastus Pegasus, koostaja T. Mathisen).
- 2012-2015 - koostöö Tartu LõunakeskuseTaluturuga, veebilehele retseptide koostamine.
- 2012-2020 - ajakirja Tiiu köögitoimetaja.
- 2013 - tekst ja fotod väiketrükisele "Peipsimaa maitsed" (väljaandja MTÜ Peipsimaa Turism).
- 2013. a kevad - kaasalöömine Sangaste Rukki Maja restorani menüü koostamise ja täiendamise meeskonnas.
- Juuli 2013 - ettekanne Eesti ja rannarahva toidust ja selle väärtustamisest Pärandiralli raames Karepa pärandipäeval.
- August 2013 - Padisel Püha Bernardi päevade raames keskaegse toidu tutvustamine ja õpiköök ürituse toitlustajatele.
- Juuni 2014 - Eesti toidu loo tutvustamine arengukava "Eesti toit 2015-2020" töörühmas.
- Juuni 2015, 2016 - osalemine Rahvakultuuri Keskuse toidukultuuri koolitusel teemaga "Kui toiduretseptist saab traditsioon".
- September 2015 – osalemine Eesti Vabaõhumuuseumi leivapäeval Kuie koolimaja programmis „Leib ajaloolase pilgu läbi“.
- Sügis 2015 – 2016. a hõimurahvaste kalendri (väljaandja MTÜ Fenno-Ugria Asutus) eestikeelsete tekstide ja retseptide toimetamine.
- Sügis 2016 -  2017. a Peipsimaa toiduteemalise kalendri (väljaandja MTÜ Peipsimaa Turism) eestikeelsete tekstide ja retseptide koostamine ning fotod.
- Sügis 2017 -  2018. a Peipsimaa toiduteemalise kalendri (väljaandja MTÜ Peipsimaa Turism) eestikeelsete retseptide toimetamine ja fotod. 
- Alates 2017- artiklid Nami-Namis Peipsimaa ja toiduajaloo teemadel.
- Alates 2017 - koostöö Eesti Maaturismiga erinevate toiduprojektide ja sündmuste jäädvustamiseks.
- Alates 2017 - erinevad ettekanded/loengud toidupärimuse ja -ajaloo üld- ning piirkondade teemadel.
- Sügis 2018 - 2019. a Peipsimaa toiduteemalise kalendri (väljaandja MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök) eestikeelsete retseptide toimetamine ja fotod.

- Juuli 2019 - osalemine ettekandega Järvamaa toidupärandist Järvamaa Muuseumi 114. sünnipäeva üritusel.
- Alates 2020 - loengud ja ettekanded Jõgevamaa toidupärandist ning vastavad toiduvalmistamise õpitoad.
- Sügis 2020 - 2021. a Peipsimaa toiduteemalise kalendri (väljaandja MTÜ Peipsimaa Turism) eestikeelsete retseptide toimetamine ja fotod.
- Detsember 2020 - ettekanne "Kokaraamat kui manitsus" ERMi konverentsil
"Naine rahvusteaduses. Aliise Moora 120".
- August 2022 - ettekanne "305 aastat hapukapsaste kuivatamise leiutaja Johann Georg Eiseni sünnist" Torma kiriku ja J. G. Eiseni aastapäevade tähistamisüritusel.
- September 2022 - ettekanne "Marta Põld-Riivese roll kodumajanduse ja toidukultuuri
edendajana" Jõgevamaa maitsete päeval ERMis.
- Oktoober 2023 - baltisaksa toitude õpituba ERMis seminari "Baltisaksa ihu ja hing" raames.
- Aprill 2024 - ettekanne kevadiste toidutaimede kasutamisest köögis Mustvees.
- Mai 2024 - kapsatoitude õpituba "Kapsas kohalikus toidukultuuris" Palamuse muuseumis Muuseumiöö programmis.
- Mai 2024 - ettekanne Vooremaa piirkonna toidust Juulamõisa kohvikus.
- September 2024 - valmis raamat Jõgevamaa toidupärandist - "Luisest kiisakalast koheva munavõini".
- November 2024 - ettekanne kartulikasvatusest Pajusi mõisas ja tärklise tootmisest Pajusis projekti MainPotRe seminaril.
- Mai 2025 - loeng baltisaksa toitudest meie toidulaual Iisaku muuseumis Muuseumiöö programmis.
- Juuli 2025 - ettekanne Iisaku kihelkonna toidupärandist Pärnaõue pärandipäeval.
- Oktoober 2025 - loeng “Rakvere Kartowli kokk – meie kartulitoitude aabits” Rakvere linnakodaniku muuseumis.
- Märts 2026 - ettekanne Jõgeva linna ühiskondliku toitlustamise asutustest 1960.-1980. aastatel Jõgeva lugude õhtul.
- Mai 2026 - umbrohutoitude õpituba Palamuse muuseumis Muuseumiöö programmis.
- Mai 2026 - ettekanne eestikeelsete kokaraamatute ajateljest Jõgeva linnaraamatukogus. 
- Juuni 2026 - baltisaksa toitude õpituba projektis “Baltisaksa ellujäämiskunstid – baltisakslaste lapsepõlvekogemused ja kodumaa (taas)loomine”.

Mõned portreelood, milles räägin südamelähedastest toiduteemadest:

- Toiduajaloolane Ülle Jukk: toitude algupära leidmiseni viib põnev detektiivitöö. 22.01.2021: https://www.vooremaa.ee/toiduajaloolane-ulle-jukk-toitude-algupara-leidmiseni-viib-ponev-detektiivitoo/

- TOIDUKULTUURI HOIDJA | Kuidas tõlkida aega ja taastada ajaloolist maitsemälu? Ülle Jukk on kohalikku toidukultuuri uurinud aastaid. 2.08.2025: https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/120386645/toidukultuuri-hoidja-kuidas-tolkida-aega-ja-taastada-ajaloolist-maitsemalu-ulle-jukk-on-kohalikku-toidukultuuri-uurinud-aastaid 

- Toiduinimeste hea haldjas säilitab pärandit. 23.09.2025: https://www.jogevamaa.info/post/toiduinimeste-hea-haldjas-s%C3%A4ilitab-p%C3%A4randit 

- „Kodune verikäkk on söök, mille eest annaksin pool kuningriiki“. 4.06.2026: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120587938/kodune-verikakk-on-sook-mille-eest-annaksin-pool-kuningriiki

- Üks video ka: Maaelu jutud #54 – Ülle Jukk – Toidublogijast Jõgevamaa toidupiirkonna eestvedajaks. Vt LINK.

Populaarsed postitused

“Õppinud kokk” Jaan Koor - trikster või lihtsalt kokk?

Kujutis
Jaan Koori retseptidest on siin blogis aastate jooksul olnud kõvasti juttu. Mõni tema kooslus või õpetus on olnud eriline, mõni huvitav, mõni tänagi täiesti kasutatav. Lapsepõlves hardalt kaanteta Jaan Koori kokaraamatu 3. trüki (1901) eksemplari lugedes ei osanud ma aimatagi, et kunagi murran autori hingeelu üle pead. Isegi mitte hingeelu - seda oleks palju tahta -, aga tema eksistentsi üle üldse. Kes ta oli, kust ta tuli ja kuidas ta nii tark oli? Tõtt-öelda ei oska ma ühelegi neist küsimustest ikka vastata.  Veel nii 15 aastat tagasi arutasime erinevate inimestega, kas ta üldse oli olemas. Äkki oli pseudonüüm ja tegelikult peitus nime taga hoopis keegi ... naine. Või äkki oli üldse väljamõeldud tegelane? Kuidas on võimalik, et inimese kohta, kelle vastu võinuks ju mingi avalik huvi olla, ei leidu ühtki arvestatavat pidepunkti? Ainus hinnang tema loomingule pärineb rahvusraamatukogu näituse “Kasuline kokaraamat” 2007/2008 kataloogist näituse ühe koostaja Urve Sildre sulest: “Vilj...
LOE EDASI

Kellele kuuluvad 18. sajandi retseptid?

Kujutis
Veetsin möödunud nädala piltlikult öeldes raamatukuhjade vahel, võrreldes 18. ja 19. sajandi Eesti ja Läti kokaraamatuid. Põhjuseks tööst (osaleme Est-Lati projektis "Livimaa Toidutee") tulenev vajadus toimetada Läti esimesest kokaraamatust eesti keelde pandud väikest retseptide valikut. Teadupärast on tolleaegsete tekstide tänapäevasesse keelde ümberpanek üsna keeruline ja kui see tõlgitakse veel võõrkeelde, siis seda enam. Seda kõike juhul, kui soovitakse säilitada autori stiil ning ajastule iseloomulik väljendusviis. Kokaraamatud on osa meie kultuuriloost ja väärivad tähelepanu nii toidukultuuri, keele arengu kui kultuuridevahelise silla vaatepunktist. (1) Lisaks on esimestes omakeelsetes kokaraamatutes toodud vähemlevinud toiduained muutunud kohaliku kirjanduse ja kultuuri osadeks. (2) Talurahvale mõeldud retseptiraamatud hakkasid ju ilmuma alles 19. sajandi viimasel veerandil. 18. sajandi lõpuks oli jõutud huvitavasse situatsiooni: mõisate kokki, kes olid kohalik...
LOE EDASI

Esmatutvus linaskiga

Kujutis
Eile sõitsin koju kahe linaskiga . Oleks võinud olla ka kuus või null, aga jäi kaks. Esimest korda elus vaatasin K. külmkapis tõtt linaskitega, pärast sooritasin kodus täpsemaid vaatlusi. No polnud varem nii lähedalt näinud :). Peipsis teda küll leiduvat, kuid minu lapsepõlve söögilauale teda ei toodud. Ja teadagi - kõik saab alguse lapsepõlvest ... Ilus kala niisiis, ei mingit koledat lõusta nagu tuural või angersägal. Selline nunnu suure ahvena moodi isend. Luud aga tugevad kui karpkalal, on nad ju sugulased. Ega neid kalakesi mulle niisama ka ei antud, pioneerikohustusena kaasnes ülesanne proovida kala marineerida ja lausa niimoodi, et suvist mudamaitset tunda poleks. Suvel, kui veekogudes vesi soojeneb selle kalaliigi jaoks ülemäära, kolivad nad muda sisse ja jäävad suveunne (et siis ka selline uni on olemas :) ). Sestap on suvisel kalal mudamaitse man, augusti lõpus, kui vesi jaheneb, on kõik jälle ok. Nimelt olevat kõige popim linaski purkipanemine. Kui saab tükk aega k...
LOE EDASI