Toit on (aja)lugu

Pajusi mõisa tall-tõllakuur, nüüd Von Wahli restoran  Vaadates selle aasta väheseid blogipostitusi, on peateemaks kujunenud kartul. Ma ei ole muidugi nüüd mingi kartulifriik, kuid tänu INTERREGi projektile MainPotRe, mille eesmärk on aidata kaasa kartulikasvatuse ja tarbimise populariseerimisele ning eeskätt kohalike sortide levikule, olen hakanud kartulile küll tunduvalt enam mõtlema. Põhiküsimus on see, kuidas küll Eesti sordid toidulauale tagasi tuua ja kuidas kartulit üldse rehabiliteerida. Pajusi mõisa Von Wahli restorani hoones toimus 6.-7. novembril Lätit, Eestit ja Soomet ühendava MainPotRe projekti kohtumine ning rahvusvaheline kartulipäev, kus lisaks erinevatele ettekannetele tutvustati kolme riigi hobikasvatajate ja tarbijate uuringu värskeid tulemusi. Peale selle leidis aset ajalooline hetk, mil Eesti ja Läti sordiaretusasutuste geenipangad vahetasid väärtuslike sortide varusäilikuid, et tagada mõlema riigi geneetilise ressursi parem säilimine. Kokkuvõtet päevast s...

Nende sõnadega saatis vana teenija Karlomeke noore Aureli Saksamaale Siegfried von Vegesacki “Balti tragöödias”. Balti maa-aadli lõpp oli käes, mineviku ja oleviku vahele piir tõmmatud ning peategelasel aeg minna. Saksamaale. Pakk köömnekuklitega kaenla all. Maale, kust tema esivanemad kunagi ammu siia tulid. Aga siiski, miks just köömnekuklid. 26. oktoobril toimus Eesti Rahva Muuseumis seminar "Baltisaksa ihu ja hing" (ettekanded on järelvaadatavad), mis jätkas ERMi näituse "Õige keha, vale keha?" teemasid keha kultuurilistest tähendustest ajas. Ettekannete järel oli võimalik osaleda näituse kuraatorituuril või lüüa kaasa töötoas "Baltisaksa kulinaaria ajalooliste eripärade ja iseloomulike suupistete ning jookide tutvustamine". Päeva lõpetas ühine tee- ja kohvisalong töötoas valminud toitudega.  Tee- ja kohvilaud on kaetud. Foto: Arp Karm Töötoa ja kohvilaua menüüd koostades tulid jutuks erinevad toidud ning joogid. Katsusime lähtuda sellest, kuidas toi...

Elle Reeder saates "Vaata kööki", 30.05.1981. EPM FP 388:26. Eesti Maaelumuuseumid SA, Eesti Põllumajandusmuuseum, muis.ee Elle Reederi kui hoidistamisguru nimi sööbis mällu keskkooli ajast, mil katsetasin ohjeldamatult igasuguste hoidistega. Kui 1988. aastal ilmus tema sulest raamat “Toiduainete säilitamine kodus”, lappasin selle kapsaks ning proovisin sealseid nõuandeid järgida ja igasuguseid retsepte läbi teha. Kõik muu õnnestus ja kaaned jäid pidama, kuid kurkidega ei saanud klappi. Küll sai soola vähe, küll hakkasid kurgid kaanetatud purgis uuesti hapnema ning kelder oli pealt lennanud kaasi täis. Eks tol ajal oli sobivate purgikaantega nagu oli, ehk oli põhjus ka seal. Siiski, kurkidega ei ole ka järgnevatel aastatel - suisa aastakümnetel - kodurahu majja tulnud, kuid katsetasin tänavu taas. Äkki saabub seekord õnnelik lõpp, hetkel lootust on. Teiseks on mulle meelde jäänud tema seos Põltsamaa Aianduse ja Mesinduse Seltsiga, kuidas ta toimetas selle juures sügisnäituste...