Vedel kurgisalat

Teine puhkusejupp saab läbi. Ausalt öelda oli seekord mõnus puhkus, kus sai osa sellest lihtsalt logeleda, aeg kulges omasoodu ja kole hea oli olla. Mulle meeldib kohutavalt hommikuti tatsata aeda ja imetleda, millised õied on puhkenud ja mis juurde kasvanud. See on hurmav vaatepilt, kuidas kastepiisad või ka vahel möödunud sajust jäänud veepiisad pärlendavad sirama löönud päikeses. Veel tunnike ja need piisad on läinud, ehk tulevad tagasi järgmisel päeval, vahel ka ei kunagi enam.

Täna sai veel viimaseid suuremaid töid tehtud, muru niidetud ja läätspuuhekk madalamaks lõigatud. Viimastel hommikutel on õhk olnud kuidagi teistmoodi, juba kergelt sügisene. Võib-olla on see sellest, et gladioolid ja kukeharjad juba õitsevad. Sõstrad on peaaegu korjatud, õunu sajab puu otsast alla nagu pommidega kell iga sekundit tiksudes. Muide, äsjakoristatud viljapõld ei lõhna sel aastal läbi trumli käinud tulise vilja järele...

Minu lemmik - roheline gladiool

Varane kukehari on õites

Arvestades järgneva nädala niruvõitu ilmateadet, kasutasin tänast päikese ja hetke soodsat seisu, et teha lõunaks üks mõnus 2-in-1 ehk "vedel" kurgisalat (loodetavasti siiski mitte viimast korda sel aastal). Eilsest kurgipurgitamisest jäi üle veidi ülekasvanud magusaid kurke, peenral närvitsesid viimased Rooma salati pead, miks mitte.
Retsepti on siin keeruline anda, kõik kogused on silma järgi, oluline on maitsta:). Ja mis kõige tähtsam, vaeva selle juures tuleb näha minimaalselt.

ühe sööja kohta võiks arvestada
1 - 1,5 kobedamat peenrakurki
väike peotäis Rooma salati lehti või veerand väikest jääsalatipead
vastavalt maitsele tilli või piparmünti
keefirit
soola
sojakastet
(tilgake palsamiäädikat)
1 keedetud muna
hakitud murulauku

Pane tükeldatud kurgid, peenemaks rebitud salatilehed, till või münt ja keefir kannmikserisse ning purusta ühtlaseks. Maitsesta soola ja sojakastmega, võib lisada ka veidike palsamiäädikat. Vala supp kaussi, puista  peale hakitud muna ja murulauku.