Õhtusöök Hiiumaa meremehe Herman Sergo auks
Just niimoodi seisis taldrikule asetatud hallikassinisel merekarva menüükaardil. Kella seitsmeks ebaküdoonialaastudega kuuma rummijoogi saatel laudade taga istet võetud, keerati saali tuled maha, ruum täitus tihke tossuga ja järsku olime merel. Sarnased hääled, mida teevad vanad laevad, kui nad tormi kätte satuvad, sarnased kajakate kriisked, kui nad tormi kätte satuvad ning järsku kostab selles teadmata ja läbipaistmata haudvaikuses üks jutustus, mis algab lausega "Kuid ei vedanud meil ka selle tuulega." Veskisaalis tuult polnud, kuid mingil hetkel tekkis tunne, et see torm, millest räägitakse, on kohe-kohe akna taga. Tossus ei seleta silm enamat kui küünalde häguseid valguslaike. Kas valge linaga kaetud laua taga ongi võimalik tunda sedasama, mida Hiiumaa meremehed Herman Sergo raamatutes?
Nad pääsesid eluga.
Same procedure as every year ... Kolmandat korda, hoolimata sellest, et teema on teine. See polnud mõeldud lihtsalt õhtusöögina, kus lauda kantakse roog roa haaval, jook joogi haaval ning õhtusöögi lõppedes volditakse salvrätik sulni naeratusega kokku, tõustakse lauast ning minnakse vaikides koduteed. Ei, igal külalisel oli sellel õhtusöögil oma osa, osadel kindlaks määratuna, osadel improviseerituna. Justnagu laeva meeskonnas.
"Meri oli mererahvale saatuseks," ütles Helgi Põllo. Nimed, nimed ja veelkord nimed. Aga kuidas merd meeles hoida? Küllap läbi kodu, ilma milleta pole mõtet merele minna. Täpselt niimoodi, nagu Herman Sergo seda nooruspõlves tegi. Jausa külas 1911.a sündinud meremeeste soost poisist oli saanud suure sõja alguseks kaugsõidukapten. Ometi oli seikluslikud Rotterdami ajad jäädavalt möödas ning see, millest ta kirjutab hiljem oma juttudes ja romaanides, puudutas teda ennast väga lähedalt. Meri, kodu, äraminek, meri, kodu, äraminek, meri, kodu, äraminek ... Valusad teemad, kas pole? Ometi ei saa neist rääkimata.
Mõnikord pole sõnu vajagi. Helen Vaksi esitletud Ellu sallide meretekk on tulvil hiidlaste lugudest. Merel kasutati loomanahka meenutavat riidest rüi`d ehk meretekki. Vanad rüid olid kaetud narmastega, et anda rohkem sooja, uuemad meenutasid juba sõbasid või suurrätte. Hallid, sinakad, mustjad, pruunikad, suuremate ja väiksemate ruutudega. Needsamad toonid ning mustrid on uues meretekis kõik olemas, terve Hiiumaa korraga. Tekk on pehme ja soe, nagu rahulik ning kodune meri.
* * *
„Getter, kel jutu ajal käed mööda külgi alla olid langenud, tõstis nüüd kärmesti liha ja kaalikad vaagnatesse, jooksis aita ja tõi pütitäie külmunud jõhvikaid peale hammustada. Mehed nihutasid istepuud ümber põrandale pandud lihavaagnate ja marjapüti, tõmbasid tupest sööginoad ning lõikasid endile igaüks paraja tüki. Puudust polnud täna karta. Kuum, aurav noore hülge liha kaalikate ja hapude külmakrõbedate jõhvikamarjadega – säärast keelele meelepärast rooga sai haruharva. Kõige enam korda kaks aastas, mõnikord aga koguni mitme talve tagant. Sest kui saidki hülgepoja, võis jõhvikavaru juba otsas olla. Või kui oli jõhvikaid, polnud jälle hülgepojaga õnne. Ja kui juhtuski olema mõlemaid, puudus pakaseilm, et marjad oleksid suhu pannes haavelkõvad ja alles kuuma hülgeliha toimel muutuksid pehmeks ning annaksid suutäiele õige maitse.”
Lauale toodud soolatud ja suitsutatud hülgeliha polnud täpselt see, mida kirjeldatakse "Näkimadalate" 1. osas, kuid parim, mida tänu Kihnust saadud juhtnööridele oli sel hetkel võimalik teha. Traditsiooniliselt pani rannarahvas küünlapäevaks hülgepundi kokku ning mindi merele. Õnnestunud küttimine tähendas sööki ja rasva.
Nõmm-liivatee, mis kasvab rannas ootamatu sitkusega, annab viimse lihvi järgnevale kalaleemele. Lestapeadest keedetud huuli kleepiv rikkalik leemeke koos vetikate ning juurselleriribadega on saatjaks eraldi serveeritud lestapeale - kala kõige magusamale osale.
Ja oligi aeg tseremooniaks.
Oo, silk!
oo, räim!
oo, baltimere kilu!
oo, siig
ja oo, mu tuulehaug!
Veel:
oo, mu haug!
mu lest!
mu armastatud
ahven!
mu säinas, särg
ja
oo, mu angerjas!
Ning lõppu
karmilt kaitstud
vingerjas!
Oo räimevorm!
oo, suitsusilk!
oo, soolakilu!
oo, praetud lest
ja kala sajal moel!
Kui kestab meri,
kestab ka me isu,
sest iga kala
ALATI on moes!
/Ave Alavainu/
Torupilli saatel saali kantud kala - seekord koha - on tähelepanu keskpunktis. Tema tulemist tervitatakse püsti tõustes ja aplodeerides. Kui soolakoorik pühalikus vaikuses purustatud ning kala auks sõõm rummi rüübatud, võivad kõik seda suus sulavat hõrgutist maitsta.
Laudadele kantakse aga imekaunite värvidega vaagnad. Saabus pearoog ehk säinavorstid ja ahvena pump koos tuhlitrambi ning sinepisoustiga, porgandid ning roheline kraam kaasas. Praetud vorstikesed ja kalamari maitsevad võist magusa kartulipudruga suurepäraselt. Kas on veel midagi, millega pole üllatatud?
Vahepalaks soolaselt magusale üleminekuks serveeriti suutäis ingveri-õuna-kadakajääd. Küll need hiidlased on ikka naljamehed! Lugege ise: "Ingver on hea maitsemeelte puhastaja ja merehaiguse vastu samuti. Kadakaleem on saarerahva tõvede vastu. Õun rikastab maitset ja on ... ümmargune."
Pärast vahepala asetati lauale taldrik merevärvide ja laulvate liivadega. Hallid varjundid punakate küngastega - erinevad maitsed, erinevad tekstuurid, erinevad emotsioonid. Ettearvamatu nagu meri kunagi ...
Kui veel lisada pilliroo vahele tipitud rummist väge saanud Hiiu sinisest ploomist "kivid", langes kujutletav eesriie.
* * *
"... Nende auks, kes on merel, me laulame nüüd ... "
Meremeeste imagoga käib kaasas rumm.
1703. aastal alustas Sir John Gay Alleyne rummide valmistamist Barbadose saarel ja nii on Mount Gay rummist saanud vanim järjepidev rumm koos oma kaubamärgiga. Mount Gay Eclipse on aga muutunud rummide etaloniks, temaga võrreldakse teisi tooteid ja nende kvaliteeti.
AS Tridens oli varunud degusteerimiseks Eclipse, Eclipse Silveri ning Black Barreli. Magustoitude eel mõjus viimane tõesti kaptenlikult. Ja nii siis tõsteti tooste meremeeste, naiste, uute praamide ja isegi kalakaitseinspektorite auks.
Kui söögi- ja joogikaart said otsa, tõsteti lauad välja ning alustati tantsude õppimist. Kui nahk juba kergelt märg, lauldi koos Hiiu laulu ning oligi seks korraks kõik.
* * *
Kell on pärast südaööd. Puhtad nõud on köögis virnades, laudlinad leivapurust puhtas klopitud. Ja siis algab kõik uuesti: taldrikud, noad, kahvlid ... Kui menüükaardid ka volditud ja kohtadele sätitud, võib uus õhtu alata ...
* * *
Meri oli mererahvale saatuseks. Kelle jaoks algab meri pojaga õngitsemist ja lõpeb korruptsiooniga suure sadama kontoris, kelle jaoks on see lihtsalt elu, õigemini eluviis. Kui sinna lisada Herman Sergo, kes on seadnud randlase ajaloofaktidest kõrgemale, on see ainult oma identiteedi ja eneseusu kinnituseks. Meri ja kodu on need, ilma milleta randlane ei saa.
Õhtusöögi menüü ja kava eest hoolitsesid Heli Hahndorf ning Kalle Talvi.
Herman Sergost ja hülgepüügist rääkis Helgi Põllo.
Mount Gay rumme tutvustas AS Tridens.
Hiiumaa meretekki esitles Helen Vaks.
Torupilli puhus Arvo Haasma.
Kortsupilli mängis Arne Haasma ja Siim Rikker.
Ühistantse juhendas Helle-Mare Kõmmus.
Õhtusöögi käikude lauale jõudmise eest hoolitsesid Pille Rebel, Kaja Hiis, Helin Juhe, Triinu Akkermann, Diana Männamaa, Heldi Rehepap, Siim Rätsep ja Tauno Laasik.
Teemaõhtu läbiviimist toetas rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
Kommentaarid