27. aprill 2013

Meri siin ja meri seal ...

No tegelikult on meri vaid SEAL, siin on rohkem järv, kui mitte bassein (oleneb, kuidas parajasti vaja). Järvedel on välja kuulutatud jäälemineku keeld, servad on juba lahti sulanud, keskel paistab jää tumesinisena nagu õudusfilmis ning mõnes (pais)järves avaneb kevadiselt õnnetu pilt ummuksisse jäänud lõpnud kaladega. Mis teha, kuid loodus parandab oma haavad ise.
 
Tegelikult on nii, et 15. mail algab Peipsil kohapüügi keeluaeg (kestab kuu aega), kuid enne jõuab teha ühe püügi näiteks paberõnge või kummardus maani - pärisõngega, hakkida kokku suurepärase suupiste sudakas à la Varnja soo või Kallaste pank ja tõdeda, et elame selle kevade üle, mis siis, et umbes täna tulnuks kartul maha panna.


Kellel sudakapüük peaks untsu minema, siis alternatiivina võib kasutada karpkala, Härjanurme aitab ikka :).

200 g koha- või karpkalafileed
2 marineeritud kurki
1 roosa Peipsi sibul
1 laimi mahl
soola
suhkrut (soola-suhkru suhe võiks olla 2:1)
2-3 sl pohli või jõhvikaid
musta pipart

Eemalda kalafileel nahk ja haki liha hästi väikesteks kuubikuteks (alla 1 cm oleks OK). Haki kurk ja sibul kalast väiksemateks kuubikuteks. Sega algul kala laimimahla ja soola-suhkruga, paari minuti pärast lisa kurk, sibul ja marjad. Lase segul umbes 10 minutit maitsestuda, vajadusel lisa soola. Paku röstitud krõbedal saial koos pipraveskist keerutatud tibakese musta pipraga. Isegi pits haljast ei teeks sinna juurde paha.


Aga kui meri on SEAL, siis peaks SEAL leiduma ka kammkarpe. Norrast reedeti Eestisse saabuvatest kammkarpidest jõudis üks kast üleeile ka Tartusse Maitseelamuse kotta. Einoh, kui eelmisel aastal tuli serveerimistaldrikute saamiseks kast kammkarpe hädaolukorras ära konsumeerida, siis sel aastal ei toodud isegi mitte ühtegi ettekäänet. Et lihtsalt asutaks traditsiooni:). Kõlab nii hästi, kui see ühel vihmasel ja külmal aprillikuu reedel üldse kõlada võib.


Jaanika otsis välja mõned retseptid ja nii see läks. Mehed tuletasid meelde eelmisel aastal valu ja vaevaga õpitud karpide avamise tehnikat, naised toimetasid nugadega küll ürte hakkides või apelsinifileesid lõigates. Koos aga mõmiseti taaskord, et oh kui hea koos juurdekuuluvate hirmus, õudne, kole ja muude täienditega, mida eesti keelel on pakkuda väljendamaks midagi enamat kui lihtsalt hea. No miks ei leia Tartus reeglipäraselt nii värsket kraami, kasvõi vahetevahel...

Toorelt viilutatud kammkarp värvikas marinaadis, milles leidub näiteks apelsinimahla, münti, tšillit, murulauku, jne
Kammkarbi marja võib kiirelt praadida või ja õli segus, tsipake soolahelbeid ning pipraveskist musta pipart - taevalik!
Kiirelt praetud kammkarp rikkaliku salatiga, maitseks peamiselt sidrunit

Kammkarbivardad apelsini-safrani aioliga, päikest toob apelsin
Lõpetuseks kõigi šokohoolikute unistus: seest niiske šokolaadikoogike maapähklivõi täidisega. Kammkarbid olid selleks hetkeks juba ajalugu ...

Kohast valmistatud ceviche`i retsept ilmus aprillikuu Tiius.

Kommentaare ei ole:

Vaata veel

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...