31. mai 2012

Lugu sellest, kuidas Maitseelamuse koja kohvikul oli taldrikuid tarvis

Sellisena paistab Maitseelamuse koda tavaliselt - traditsioone ja kohalikku toorainet austav:)

Ligi paar nädalat tagasi teatas Tauno veidi saladuslikul häälel, et õudne jama, kastitäis värskeid kammkarpe tuleb nahka panna. Vot, et neil tuli mõte pakkuda suvel kohvikus mõnda rooga merekarpidelt, aga paraku neid niimoodi ei müüda, ikka koos sisuga. Minu esimene mõte oli, et see on mingi nali, sest Maitseelamuse koda, mis seisab peaaegu viimse veretilgani kohaliku tooraine eest (mäletame kõik neid irvitamisi või vilekoori, kui keegi julgeb mingi eurokräpiga üle ukse tulla), hakkab nüüd karpidega möllama. Võib ka teisiti mõelda, et kogu senine aatejutt oli bla-bla-blaa ja nüüd tuldi siis kapist välja:). Või hoopis kolmandat moodi, ehk et vaenlast tuleb tunda! Mõelgem siis kolmandat moodi ja eesmärk pühendas siin täielikult abinõu: algul oli tohutult fun ja noad välkusid, seejärel kostus võõraste jaoks kahemõttelist mõminat (tegelikult täiesti ühemõtteline:) ) ning lõpuks kuhjus riiulile terve virn uusi "taldrikuid".

Perfektsed ja täiesti värsked Norra kammkarbid

Korralikele peipsimaalastele on kohane haugi fileerimine, mitte kammkarpide avamine. Seda polnud meist varem keegi iseseisvalt teinud. Eestlane on aga teatavasti kangekaelne, ehk selle asemel, et risti vastupidiselt soovitustele guugeldada või sõbrale helistada asub ise tundmatuga võitlusse. No loomulikult võttis jalgratta leiutamine aega ja vaeva! Mingil hetkel said mehed "liini" siiski tööle, nii et pärast lubati juba karbiavamise kursusi teha.

Üks Antoniuse õue veinidest - Charles Bauri 2009. a vein Sylvaneri viinamarjadest

Aga mis edasi? Jaanika valis Juci kui selle kraami osas kõige usaldatavama siinse toidublogardi varasalvest kolm kullafondirooga: carpaccio koriandri ja laimiga, ürdivõiga küpsetatud kammkarbid ning kammkarbid granadillivinegretiga. Et täielikult üle võlli kiikuda, valmis isegi šokolaadikook karbikaanel. Naudinguid pikendasid Anary küpsetatud õhuline ciabatta koos külmpressitud oliiviõliga ning hea külm valge vein. Õnnestus maitsta ka ühte selleks suveks välja valitud Antoniuse õue veinidest - Elsassist pärit Charles Bauri veinimõisa Sylvaneri viinamarjadest valmistatud veini.

Kammkarbi carpaccio koriandri ja laimiga

Ürdivõiga küpsetatud kammkarbid

Vanillikaunale lükitud praetud kammkarbid granadillivinegretiga

Šokolaadikook šokolaadikastme, oliiviõli ja soolahelvestega

Taevalik õhtu koos armsate inimeste, maitsva toidu, heade veinide ja ... sääskedega. Kevad ju!

Õhtu jätkus Hispaania veiniga

P.S. Kes ei usu, siis koja kohvikus pakutakse praetud kalaga saia tõesti nendeltsamadelt karbikaantelt.

2 kommentaari:

Juc ütles ...

No nüüd ma olen küll kõrvust tõstetud, Ülle! Kammkarpide asjatundja meeldiks mulle küll olla, kuigi tegelikult olen kõigest kammkarpide asjaarmastaja :). Aga teie pidu tundus väga lahe ja mulle meeldib eriti selline ettekääne, et tuleb ära süüa terve hulk kammkarpe ja juua palju head veini, et saada suviseks serveerimiseks karpe :) Road näevad isuäratavad välja, loodan, et maitsesid samuti hästi!

Ülle ütles ...

No siis sa oled lihtsalt usaldusväärne asjaarmastaja, eksju. Aga tegelikult oli tõesti lahe kevadõhtu ja küll oli vahva, et kojarahvas nii hea ettekäände leidis:).

Vaata veel

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...