Meil kevad käes on ...

Reedel vaatasime läbi plastikust kohvitopsi päikesevarjutust. Võimas oli! Alles pärast tuli mõte, et sedasama kohvitopsi oleks võinud ju fotoaparaadi ees filtrina kasutada. Aga mis teha, sel hetkel oli niigi vahva. 2008.a pildistasin tookordset osalist päikesevarjutust läbi CD-plaadi ja väga efektne kaader tuli. No pole teha midagi, loodetavasti on seitsme aasta pärast see tarkus meeles :).

Laupäeva hommikul ärgates kilkasid kõik nagu oleks järgmine ime toimunud. Kevad oli kätte jõudnud,  brrrr .... Nädalatagusest imesoojast ilmast oli jäänud vaid mälestus ning maja nurga tagant puhus vaid jäiselt külm tuuleiil. Isegi lumi- ja märtsikellukesed näisid külmast kanged ning kuidagi longu vajunud. Kirusin ennast, miks ma pole ilmateate kuulamisest midagi õppinud ja keskendusin kevade jälgimisele läbi klaasi. Vähemalt päike siras ja maailm tundus sõbralikum!

Kuidagi tuli jutuks naadipirukas. "Et kas sul sel aastal polegi naadipirukat tarvis teha?" "Ahh, kus need naadid nii vara on?" Uskumatu, kuid naadid vohasid metsa ääres nagu aprillis! Aias neid tõesti pole, või kui leiab, siis imeväikesed, peaaegu alles nupukesed. Metsa ääres on mul aga väike naatide poputuskoht. Kõlab tobedalt, kuid tegemist on kunagise lõkkeasemega, kuhu hea rammus kiht peale kogunenud ning kevadeti on see niisugune koht, kus naat hakkab kõige varem oma nina lehtede vahelt välja ajama. Pärast niidetakse kogu krempel muidugi hoogsalt maha, kuid esimese naadipiruka elevus laseb sel mängul aastast aastasse korduda.

Niisiis naadipirukas esimesel kevadepäeval, AD 2015! Uskumatu!

Piruka retsept on mugandatud Vesta Reesti raamatust "Minu köök". Lehitsen vahel seda raamatut justkui üle kinnitamaks, et päris elus on hoopis teised lõhnad ja maitsed kui linnakivide vahel. Ja seal päris oma maailmas võibki küpsetada murupirukat või mistahes muud kummalist asja.

Naadipirukas

2 muna
0,5 tl suhkrut
näpuotsaga soola
5 dl keefirit
6 sl mannat
nisujahu
1 tl soodat
suur peotäis naati
3 juppi küpsetatud grillvorsti
100 g juustu

Klopi munad suhkru ja soolaga lahti, lisa keefir ning sega ühtlaseks. Lisa manna ja niipalju jahu (sega ka sooda jahu hulka), et saad vispliga kloppida. Tainas peaks jääma veel lusika pealt alla voolav, aga mitte vedel. Haki naadid ja vorstikesed ning lisa tainasse Sega ühtlaseks ning vala küpsetuspaberiga vooderdatud umbes 25 x 35 cm vormi, silu pealt ühtlaseks. Riivi juust jämedama riiviga ning laota ühtlaselt tainale. Küpseta 20-25 minutit eelsoojendatud ahjus 175 kraadi juures, kuni puutikuga proovides jääb see peaaegu puhtaks. Keera kuumus 200 kraadile ja küpseta veel 5-10 minutit, kuni pirukas on pealt kaunilt kuldne.
Pirukas maitseb kõige paremini soojalt. Järgmisel päeval võite alles jäänud pirukatüki mõneks minutiks uuesti kuuma ahju pista, siis muutub taas isuäratavamaks.