23. juuni 2015

Kodutehtud grillvorstid


Isetehtud grillvorstid on ikka hoopis teine kraam kui poest ostetu. Poevorstide kohta ei tasu tegelikult enam midagi paha öelda, kui hoolega valida, leiab puhtast lihast valmistatud tooteid küll. Lisaks on möödas ajad, kui lisandeid pidi vorstis või lihamarinaadis nii palju olema, et lõpuks ei saanud enam aru, mis algtoorainega on tegemist. Kui vinguda, siis ehk selle üle, et poekraam kipub liiga soolane olema. Maitsed on aga erinevad, nii et kui sobi, tuleb ise teha või leida mõni muu variant. Juhul muidugi, kui teile meeldivad grillvorstid. Põhimõtteliselt võib neid ka ahjus või pannil küpsetada, see on juba maitse asi.

Teine kiitus läheb aga neile ettevõtetele, kes pakuvad seasooli. Just nimelt! Vahepealt oli päris hulk aastaid, kui isegi verivorstide tegemiseks tuli seasooli tikutulega otsida. Juhul muidugi, kui siga endal aedikus või vähemalt naabrite või sugulaste aedikus polnud. Rakvere lihakombinaadi kaudu oli neid küll võimalik hankida, aga see oli üsna keeruline. Nüüd on lihtne, võid soolepaki endale kasvõi pakiautomaati tellida, nii et silm ka ei pilgu. Pakis on tervelt 3 sea sooled :). Jagub endale terveks aastaks ja võib jagada ka.

Ja kuidas sa siis nüüd jaanipäeval poest grillvorste ostad! Kodusest vorstiteo nippe tunneb kõige paremini ehk Ilse oma kadestamisväärt katsetamisjärjekindlusega. Mina olen siinkohal pigem asjaarmastaja:). Siiski, paar aastat tagasi Koosal peetud Mai Ässa võistlusel sattusin ühte võistkonda tõelise profiga. Tartu Kutsehariduskeskuses lihatehnoloogiat õpetava Kristi Luha käest õpitud tarkused on kuldaväärt igal hetkel. Tookordset võistlust me oma sinihallitusjuustu ja küüslaugupealsetega vorstidega ei võitnud, kuid see polegi alati tähtis. Märksa olulisemad on kogemused ja mis me õppisime. Muide, TKK võistkond võitis nii eelmisel kui sel aastal Pärnu Grillfestil koolidevahelised meistrivõistlused grillimises. Nii et Kristi sõnu tasub usaldada.

2013.a Mai Ässal koos Katre ja Kristiga (paremal). Foto: Triinu Akkermann

Põhiline on valida omavahel sobivad koostisained ning nendega mitte liiale minna. Grillvorst ei ole jõulupuu, et sinna võimalikult palju ehteid külge riputada. Teiseks tuleb valida niisugused lisandid, mis valmivad samal ajal põhitoorainega. Näiteks tooreid vutisüdameid pole mõtet vorstitainasse toppida, need jäävad vintsked ja nätsked. Küll aga võib katsetada väikesteks tükkideks lõigatud maksaga. Lisandid ei tohi ka liiga suurte tükkidena jääda. Näiteks šokolaad võib ju väga põnev lisand olla, kuid kui tükid jäetakse liiga suured, ei taha keegi enda taldrikult leida ainult sulašokolaadi. Eelmisel kevadel selsamal Koosa Mai Ässa grillivõistlusel sai kohtuniku rollis igasugused imed ära proovitud, kuid tee mis tahad, lihtsad maitsed ruulivad alati ja lolli järjekindlusega. Aga kui mängida tahate, katsetage kalavorstiga. Tulemus on põnev ja mis peatähtis, ka maitsev.

Vorstimeisterdamine 2013.a Mai Ässal. Foto: Triinu Akkermann

Lihast rääkides ei tohi karta pekki. Pekifoobikutel tuleb siinkohal leppida ilmselt kanašašlõkiga:). Pekk on see, mis annab vorstidele mahlasust. Samuti ei tohiks liha pudruks purustada. Kui on kasutada suuremate aukudega hakklihamasina sõel, siis see sobib väga hästi. Ise teen seda köögikombainiga, kuna mulle meeldib, et ka midagi tunda on. Isegi pekitükke :). Kõige värskema liha saab mõistagi lihakarnist või oma lihamüüja käest. Kui mul poleks võimalust koduteel Rotaksist läbi hüpata, vaevalt ma nii palju liha sööksin. Nüüd pühade ajal oli taas tunne, nagu jõulud läheneksid. Järjekord uksest väljas ja puha. Üksnes Aivar Teppo lõõtspillimäng reetis, et kuuldud viisid sobivad rohkem aasta lühimate ööde aega. Vorstide jaoks võib vabalt valida sobiva praetüki, kuna liha läheb niikuinii masindamisele. Siin pole tarvis kasutada ei sise- ega välisfileed:). Soodsam pealegi. Loomulikult võib valida ka kaelakarbonaaditüki, kuid see on maitse asi. 

Kõigepealt liha, sibul ja küüslauk, alles siis võib mõelda lisanditele

Nii, kui lisandid paigas, asuge vorstitainast sõtkuma. Segu ei tohi kuiv jääda, lisage julgelt vett. Natuke hapukat maitset ei tee ka paha, mistõttu võite osa veest asendada näiteks veiniga. Äädikas jäägu pigem nostalgilise äädikašašlõki juurde. Äärmisel juhul võite lisada sortsu veiniäädikat. Segada tuleb aga üsna tublisti. Mass peab hakkama "mätsima", alles siis võib seekordse trenni lõpetada.
Kui asuda vorste toppima, ärge sooli pilgeni täis uhage. Küpsemisel segu algul paisub ning kogu tööst ja vaevast võib jääda järgi üks pudruhunnik. Niisiis jätke vorstid pigem pehmemad, kuid suruge toppimisel vaheleläinud õhk küll välja. Sellest tekivad vaid tüütud tühimikud, mis võivad samuti küpsetamisel puruneda.

Valmis vorstisegu


Kodune vorstitegu on paras fantaasiavoor. Kõik oleneb sellest, mis idee tuleb või mida parasjagu kodus leidub. Näiteks niisugused:

Sinepiseemnetega grillvorstid 

1,8 kg ilma kamarata seakaelakarbonaadi või praeliha
200 g seapekki
7-8 sibulat
peotäis küüslauguküüsi
0,5 purki Prantsuse tüüpi täisterasinepit
1 dl tummisemat tomatiketšupit
3 sl Dansukkeri suhkruroosiirupit
värskeltjahvatatud musta pipart
umbes 3 sl soola
1 dl valget kuiva veini
3 dl vett
sea- või lambasooli

Tükelda liha ja pekk kuubikuteks ning töötle köögikombainis vaheldumisi koos koortest puhastatud sibulate ja küüslauguküüntega parajalt jämedakoeliseks massiks. Hakklihamasinaga saab üldjuhul liiga peeneks hakitud liha, köögikombain jätab sobivama tekstuuriga massi. Lisa hakitud lihale maitseained ja vedelikud ning sega kätega ühtlaseks pehmeks massiks. Soola lisa maitse järgi. Segada tuleb niikaua, kuni vorstitainas hakkab kergelt kleepuma.
Täida meelepärase pikkusega soolejupid vorstiseguga, keera paraja pikkusega vorstideks. Sooleotsad võid siduda puuvilllase jämeda niidiga või siduda omavahel rõngaks. Ettevaatust, sooli ei tohi liiga täis toppida, muidu võivad nad küpsedes katki minna! Õige grillvorst peab jääma pigem pehme, õhumullid suru aga kindlasti välja.
Grilli nagu tavalisi poevorste. Koduseid vorste peaks ühtlaselt pruunistama, muidu võib "vorstinahk" nätske jääda.
Enne grillimist võiks lasta vorstidel umbes ööpäeva külmkapis seista ja laagerduda, siis tulevad maitsed kõige paremini esile.
Kõrvale sobib mistahes suvine salat, aga piisavalt hea on ka lihtsalt viilutatud tomat koos värskeltjahvatatud musta pipra ja soolahelvestega.


Ning kes tunneb, et tahaks oma hullult head vorstiretsepti teistega jagada, saab seda peagi Tartus teha. Hansapäevade ajal selgitatakse välja Mai Ässast kraad kangem vorstmeister ehk lausa Hansa worst master.  Nii et pühapäeval 12. juulil tasub tulla Pirogovi platsile, kas siis ise võistlema või teiste loomepalanguid kaema-mekkima. Võistlus algab kell 12.00, võistlejatel tuleb ennast varem üles anda.

Ilusat suve ja kuuma grilli!


* retsept valmis koostöös D-kokaraamatuga.

1 kommentaar:

Mängutuba Tallinnas ütles ...

Väga laheda pildid ;)

Vaata veel

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...