Miks ma sõitsin umbes 3033 km mööda Eestimaad


Ütlesin millalgi kevadel Railile Eesti Maaturismist "jah" ja nii see läks. Maaturismi ja Eesti Toidutee omadel koostöös Maaeluministeeriumiga tekkis mõte panna maaturismiettevõtted mõtlema teemal "Eesti hommikusöök". Ja mitte ainult mõtlema, vaid ka reaalselt pakkuma :). Kirja pani ennast 25 ettevõtet, kuid mõned kohad plaanisid pakkumist sügisel hiljem alustada või oli neil endal värske fotomaterjal olemas, mõned tulid töö käigus juurde või loobusid. Täna pakuvad Eesti Toidutee veebilehel oma versiooni Eesti hommikusöögist 22 erinevat kohta üle Eesti. Pakkumiste illustreerimiseks sooviti aga sarnase kvaliteediga pilte. Ütlen ausalt, esimest korda sellest kuuldes ei tekkinud ainsatki emotsiooni (no mis see Eesti hommikusöök muud on kui üks singivõileib ja praemuna, sest kliendid soovivad seda), kujutasin ette kümneid omlette ja putrusid ning mõtlesin endamisi, kuidas seda kõike kordustes erinevate nurkade alt üles pildistada, et liiga üksluiseks ei läheks.

Hommikusöögi mõte on aga märksa laiem. Tõesti, kuni uusajani ei rõhutatud seda eraldi söögikorrana, kuid ometi võeti hommikul tükk leiba ja lonks õlut või midagi eelmise päeva ülejääkidest. Muidugi on see räige üldistus, kuid leib ja jook on sellegipoolest läbiv teema. Suurima muutuse põhjustas tööstusrevolustioon, mis tekitas linnatööliste kihi, lõi võimalused enamale vabale ajale, soodustas toiduainete valiku suurenemist jne. Mida aeg edasi, seda olulisemaks muutus hommikusöögi roll. Hommikusöök söö ise, lõuna jaga sõbraga ning õhtusöök anna vaenlasele või Söö hommikust nagu kuningas, lõunat nagu prints ja õhtust nagu vaene jne.  Täna räägime hommikusöögi tervislikkusest, tasakaalus valkudest, rasvadest ja süsivesikutest. Küsimus on vaid ajas, kui kiiresti oleks pärast ärkamist mõistlik esimene suutäis võtta. Otsekohene Inglise tippkokk Shaun Hill ütleb, et tema meelest on hommikusöök liiga varajane. "Näiteks kireva seltsielu või tõsiste alkoholiprobleemidega inimesed ei ole sel ajal, kui nad alles tegelevad virgumise ja tegutsemissunni mõttega, veel valmis vürtsikateks neerudeks või kedgereeks. Mulle tundub, et meie Euroopa partnerid ja põline vaenlane üle La Manche`i väina on leppinud selle asjaoluga, kuna nn kontinentaalne hommikusöök sisaldab vaid väheke magusalisandiga leiba ja kohvi. Oletades, et kui normaalsed inimesed on juba mõnda aega ärkvel, võib-olla on nad lugenud läbi ajalehed või käinud koeraga jalutamas, suudaksid nad hommikusöögindusega märksa entusiastlikumalt tegeleda." (1)

Hommikusöögi üle võib veel pikalt arutleda, kuid tagasi reisiradadele. Koostasin graafiku, mille järgi oli juuli lõpp planeeritud kui kõige intensiivsem külastusperiood ja asusin teele. Imavere sai juba päris armsaks kohaks, kust pidevalt läbi sõita. Üks õlg jäi nende palavate ilmadega auto konditsioneerist üsna kangeks, kuid 21 erinevat kohta said siiski läbi käidud. Ülikooli ajal pääsesime kunstiajaloolastena etnograafia praktikast, nii et ma pole kunagi sedasorti välitöödel käinud, kuid nüüd tegin selle kuhjaga tasa. Natuke nagu ehtne etnoloogiapraktikum, kohati nagu toiduantropoloogia oma. Igatahes olen Railile äraütlemata tänulik selle kogemuse võimaldamise eest. Ausõna, ma ei kohanud ühtki hommikueinekomplekti, mis oleks kordunud! Kümnetest putrudest ja omlettidest oli asi väga kaugel! Pigem pakuti välja oma eripärad, perekonnaretseptid, palju kohalikke tooteid nii aiast kui metsast kui merest. Nagu mitmel pool rõhutati, peeti seda vahvaks ning arendavaks üleskutseks, millega sai tavalisest rutiinist välja astuda ja asju hoopis teise nurga all vaadata. Igasugune kampaania sunnib ju kaasa mõtlema ning uusi lahendusi välja töötama.


Niisiis umbes 3033 km Eestimaa teid. Appikene, kui ilus on tegelikult meie loodus, meie asustus tervikuna! Peaaegu iga käänu taga tahtnuks peatuda, et pilti teha. Ahmisin endasse neid imelisi emotsioone, sest ükski foto ei anna edasi seda, mis silm ja süda korraga näevad. Avastasin Pärnumaalt endanimelise bussipeatuse, nägin kusagil õuenurgas ehtsat London cab`i roostetamas, jälgisin, kuidas põdraema õpetab vasikat turvaliselt maanteed ületama ning veetsin mitu minutit ühel hommikul uudishimuliku kitsekesega tõtt vaadates. Ja kui ma olin seni arvanud, et tänu eelnevale tööle tunnen Eestimaad, siis nüüd sõitsin teid pidi, mille läheduseski pole kunagi viibinud. Punktist punkti sõites usaldasin Regio kaarti, telefonis jooksis enamasti paralleelselt ka Google Maps (et kontrollida turistile mõeldud asukohatäppi), kuid paberatlast ei läinudki vaja. Märkusena, et tundmatutele radadele sõites teen alati eeltööd, kirjutan sihtkohtade koordinaadid ja aadressid või kinnistunimed eraldi välja (Eestis lähtun Maa-ameti kaardist kui värskeimate aadressandmete ja geoinfoga kaardist), sest telefonis lihtsalt Google Maps`i kasutades ei tea ma ealeski, kas koha täpp on õige või tähendab see hajaasustuses küla tsentroidi. Olen telefoni Google`i kaardile pimesi lootes nii mõnedki korrad leidnud ennast kusagilt võpsikust ja sellest piisab, eriti kui ümbruskonda ei tunne ning liikumise ajagraafik tihe. Eksperimendi käigus selgus, et kõikide sihtkohtade täpid asuvad õnneks siiski õigetes kohtades :).

Kõik kohad olid äärmiselt külalislahked ja sõbralikud. Mõnda inimest nägin esmakordselt, kuid kohapeal tundus, nagu oleks vanade sõpradega kohtunud. Eriti liigutas mind Luhtre turismitalu perenaine Marje, kes küpsetas ühe uue idee ajel spetsiaalselt mulle hommikused pannkoogid.  Ja muidugi need suurepärased hommikumaitsed, mida õnnestus paljudes kohtades ka proovida. Igas majas, õues, aias oli midagi erilist, midagi ainult neile iseloomulikku. See ongi turismi rikkus ja võlu.

Tihuse Hobuturismitalus on aukohal spetsiaalne puder, pihlamarjad ja kasemahl.

Loona mõisas soolatakse ise kilusid ning pakutakse lambamaksapasteeti

Veski külalistemajas küpsetatakse hommikul jõhvikasai ning serveeritakse väikeseid omletikesi

Kauksi puhkemajas on laual soe karask ja värske munavõi

Jaama trahteri imekaunid (maitsvad ikka ka) marjasmuutid on nagu kunstiteosed

Koigi mõisas ei saa laua taga süüa, vaid saadetakse piknikule

Kilplaste Koja hommikul küpsetatud juustukeerud on tõeline meistritase ja milline toidu visuaal!

Õnnela Külalistemaja soolaforelli sisse käib sorts jõhvikaviina

Kuusiku Loodustalu kostitab mahedalt, mesilasedki kohe maja taga

Viitna kõrtsis saab iga mööduja kõhu täis

Maria talu kõrvitsasaia tuleb kohapeale sööma minna

Kapteni talus hakitakse värske kala äkiseks

Mahedik miksib traditsioonilisi ja uusi maitseid
Taarka Tares pakutakse 5 eri hommikusöögikomplekti Seto köögist

Luhtre turismitalu martsipaniga kringli lihtsalt peab ära proovima

Cafe Grandile mõeldes meenuvad kohe Poirot`filmid

Sadama Öömajas saab maailma parimat suitsukalasalatit

Waide motellis valmistatakse uue ahjuga suus sulavat liha

Männiku Metsatalu trumbiks on taimsed leivamäärded

Pinska külalistemaja road on perekonnaretseptide järgi

Promenaadi Talupoe koogid on need õiged

--------------------------------------------------------
1 - Shaun Hill. Salt is essential. 2016

Kommentaarid

Populaarsed postitused

Hispaanias ei olnud hoovihmahoogusid ehk kana on parem kui ananass

Toorjuustukook laimi ja valge šokolaadiga Key lime pie jälgedes