Kõik asjad siin ilmas on omavahel seotud ehk pošeeritud munade hulluses

Just täpselt seda viimast. Paar nädalat tagasi langesin nende lõksu, alates soojast vinegrettkastmega köögiviljasalatist kuni kotletisaiadeni välja. Vahele mahtus veel salveiga möllamine, mida sai laupäeval pakutud ka Sadama turu blogikohvikus. Lühidalt öedes olen ma söönud nii umbes poole aasta normi keedumune ära mõne nädala jooksul. Õnneks väidavad viimased toitumisnõuanded, et muna ei olegi enam selline tabu nagu vahepeal arvati. Ainuke lohutus ja kergendus ning põhjus järgmine muna põske pista:D.

Olen püüdnud kooreta keedetud muna teha ka varem, kuid ilma suurema eufooriata. Muna nagu muna ikka, igavene rist ja viletsus on teda vormi saada ja üldse. Märksa lihtsam on tegeleda klassikalise keedumuna või  omletiga, vähemalt närvid jäävad alles ja taldriku esteetika samuti..
Aga nagu ma alustasin, iga asja jaoks on oma aeg. Põhjuse andis viimases Good Foodi numbris nähtud reklaam, millest sain teada, et brittidel on olemas teepakikest meenutavast materjalist abivahendid, muudkui lööd muna ümbrikku lahti ja koos ümbrikuga supsti keema. Pärast võid uhkelt varvast keerutada ning ennast tõelise profina tunda:). Kuna mul neid ümbrikke pole momendil võtta, siis tulid uuesti tuurid peale proovida seda koduperenaiste varianti lihtsalt poti ja vee ning äädikaga. Ütleme nii, et hakkama saab.

Silmitsedes ühel õhtul murelikult oma ürdipeenart, milles eelmise aasta pisitillukestest kuhjakestest olid saanud korralikud mäed, tuli hakata otsima ideid, milles kasutada rohkelt mahedamat tüümiani ja harilikku roheliste lehtedega salveid. Need olid nimelt kõige rohkem oma naabreid ohustavad tegelased, teiste tüümiani- ja salveisortidega on veel aega..

Minu salveid: ülal "Icterina", paremal harilik salvei, all "Tricolor"

Kuni ... Sain kätte varase sünnipäevakingi - Niki Segniti raamatu "The Flavour Thesaurus", otse Londonist. Olin selle raamatu peale just mõni aeg tagasi mõelnud ja nüüd kingiti see ilma igasuguste verbaalsete vihjeteta. Karmen, aitäh veelkord!
Ja siis ma leidsin salvei ja muna kombinatsiooni kiitva lõigu alt SELLE - pošeeritud munad küüslaugujogurti ja salveivõiga!
Tegemist on väga kaugelt pärit toiduga, mille õpetus pärinevat tuntud Austraalia kokalt Neil Perrylt ja mis on omakorda Türgi mõjudega. Sobivat muide hommikusöögiks.

Tallinna versioon

1,5 dl Kreeka jogurtit*
2 küüslauguküünt
maitse järgi soola ja pipart
4 muna
vett ja veidi valgeveiniäädikat
soola
pipart
tšillipulbrit või mõnda tšillit sisaldavat maitseainesegu
50 g võid
8 salveilehte

Kõigepealt tuleb valmistada küüslaugujogurt ehk küüslauguküüned pressida jogurti hulka, segada juurde maitse järgi soola ja keerata mõned keerud musta pipart. Tõsta külmkappi maitsestuma.
Nüüd pošeerida munad. Lasta vesi väiksemas potis keema, lisada sutike veiniäädikat (kindlasti mitte üle 1 tl 1 l vee kohta, muidu võib äädikamaitse munale külge jääda), oodata kuni vesi keeb väikese mulliga, tekitada lusika abil veekeeris ja kallata väiksesse tassi või muuse sobivasse topsi löödud muna ühekorraga vette. Keeris aitab algul mõnevõrra laialivalguva munavalge uuesti kollase ümber kerida. Keeta minut-poolteist-kaks, kuni alumine munavalgepool on kalgendunud ja kollane heledamaks muutunud. Keerata muna vahukulbi ja/või lusika abil ümber nagu pannkook ja keeta ka teiselt poolt. Õige muna peab jääma seest vedel ehk siis vahukulbiga veest välja võttes peab munakollasega osa sõrme all vetruma. Tegelikult on muna küpsemisaeg iseenda valik, kõik ei söögi ju pooltoorest muna.
Igatahes, kui munad on ükshaaval keedetud, tõsta nad taldrikule ja hakata tegelema salveivõiga. Vapramad nobenäpud võivad selle ette võtta ka paralleelselt munade keetmisega:). Või sulatada pannil või laiemas keedupotis, visata juurde salveilehed ja lasta võil keskmisel kuumusel pruunistuma hakata. Või on siis valmis, kui salveilehed muutuvad krõbedaks. Vahepeal võib muidugi salveilehti natuke või sees sättida, et nad saaks ühtlaselt võiseks.
Ja nüüd ongi ettevalmistused tehtud ning edasi käib kõik imekähku: tõsta taldrikule lusikatäis küüslaugujogurtit, sinna peale muna, riputada peale soola, pipart ja tšillipulbrit või tšilliga maitsesegu ning kõige lõpuks niristada üle salveivõiga, sättides peale ka mõned krõbedad salveilehed.

Päevakava:). Foto: Karmen Laus

Viimased ettevalmistused. Foto: Karmen Laus

Kui tulla tagasi laupäevase blogikohviku juurde, siis meil oli lõbus. Rahvast ei olnud küll sellisel määral nagu varasemates blogikohvikutes, ja mida õhtu poole, seda hõredamaks neidki jäi. Ehk hirmutas ka ootamatult merele laskunud tihe piimjas udu, mis muutis endagi olemise kõhedaks. Sisemaaelukana on ikka imelik tunne küll, kui maa pool paistab päike ja mere pool tuleb valge müür vastu. Kuigi hakkas vaikselt ka vihma tibutama, nautisime oma toredat seltskonda täiega ja ei olekski tahtnud veel nii vara koju minna. Seda enam, et Liina poolt planeeritud väike merereis jäi ju selle udu pärast olemata.

Hirmutav udu. Foto: Karmen Laus

“Intelligentse napsusõbra suvine amps”

Lauad olid lookas, erinevaid küpsetisi, külmsuppe, müslisid, bruschettasid, hoidiseid, jne, jne. Suvele kohaselt ei puudunud ka jäätis;). Kõige leidlikum oli seekord Triinu "kompositsioon", jube vahva mõte! Pikemalt on meie kolmandast blogikohvikust lugeda-vaadata siin, siin ja siin. Tegelikult tasub aga kõigi tegemistel silma peal hoida.

Liinagi sai lõpuks mahti ennast laua taha sättida

Tänud sulle Liina korraldamise ja meie kantseldamise eest! Järgmiseks korraks saime juba juhtnöörid pihku ja purke varuma!

P.S. Kommentaarina selle munaroa juurde pean ära kirjeldama, kuidas seda sõi meie koer (seda siiski õnneks paljalt, ilma piparde, küüslaugu ja salveita). Tõe huvides tuleb märkida, et tegemist oli ülejääkidega, mis sai pahaaimamatult asetatud koera koonuulatusse.
Lugupeetud Reks lakkus oma kareda keelega nii kaua, kuni muna pealiskiht läks katki ja vedel kollane hakkas välja valguma. Seejärel limpsis ta ettevaatlikult selle kollase ära ning lõpuks võttis allesjäänud valge osa lõugade vahele, tegi amps-amps ja oligi otsas. Niimoodi õnnestus tal ära konsumeerida kolm muna, enne kui ma jaole sain.

* paksu Kreeka jogurti asendamiseks sobib väga hästi näiteks öö otsa marlil või kohvifiltris nõrgunud  maitsestamata jogurt. Ise olen kasutanud Farmi oma, kuigi mõned päevad tagasi trehvasin Tartus Rimis nägema ka paksu Türgi jogurtit.