Mõned mõtted Põhjaka lainelt

 
Tegelikult on vahepeal kogunenud päris omapäraseid, kui mitte naljakaidki toidukogemusi ja pealegi on aeg kulgenud mitte lihtsalt kiirelt, vaid suisa traavides. Alles see oli, kui me Kärdla kohvikutepäeval käisime, nüüd siis kiire põige Põhjakale ja juba täna õhtul seisab ees väike ühine grilliõhtu Tartus.

Muhu soe õllesupp

Märksõnaga omapärane seostub näiteks eelmisel nädalal Muhus maitstud soe õllesupp (koosneb piimast, õllest, suhkrust, munadest ja saiast), mis kuulub Muhu traditsiooniliste roogade sekka ja nõuab respektiga suhtumist. Kui mu senised suhted nendesamaste vanade toitudega on olnud üsnagi sõbralikud, siis seekord jääksin eriarvamusele. Ütleme nii, et järeletegemisele ei lähe:). Järeletegemisele ei lähe ka Anglas pakutud rukkileib, mis siis, et uhke ahi ja puha.

Põhjakale viis mind aga üks kevadine Põhjaka poiste algatus lasta kamp toidublogijaid sealsesse kööki ühekaupa möllama ja menüüsse veidi teistsuguseid tuuli tooma. FB-s on sellest kõigest üsna pikalt ja pildirohkelt juttu, kes kõik seal on juba oma jälje menüüsse jätnud ja puha. See nädal on siis minu nädal. Olles seni käinud Põhjakal vaid viksi ja viisaka külastajana, oli tegemist ettepanekuga, millest oli võimatu keelduda. Koos oma toetustiimi - Triinu ja Karmeniga (ka nemad ei saanud lasta sellist võimalust käest, ühel klappis see isegi oma kiire kodumaakülastusega) marssisime ennelõunal tagauksest sisse, kohe pandi meid rakkesse ja nii läkski. Pärast Joel imestas, et muidu tuleb ikka ise ka teha, aga näe, seekord tehti kohe kõik valmis. Pärast algset natuke kaootilist liikumist ja küsimisi, kust ma midagi saan, läks edasi juba päris lihtsalt. Ruumi oli rohkesti, häid lambaid mahub lauta alati palju ning potte-panne jagus samuti, lisaks lustis Karmen ka fotokaga.

Kõik söögiks:)

Otse loomulikult võlus mind mõisa köögiviljaaed, värskelt kodustatud kanu ei jõudnudki vaatama ja puupliit on ikka hoopis teine asi kui mingi linnavurlede terashall kast. Mis siis, et pliidi juures on peaaegu sama tunne kui saunas ja südame võtab kriipima mõisa aastane küttepuude kulu (200 ruumi!!!).

Minu tagasihoidlik panus Põhjaka selle nädala menüüsse koosneb siis tummisest tomatisupist lihapallide ja isetehtud Põhjaka nuudlitega ning õrnalt kreemisest tikripossetist. Eile toimus siis katsetus, kas ja kuidas need road sealsetes tingimustes ja nendepoolse toorainega välja tulevad, poisid timmivad veel oma maitse järgi ning tänasest kuni pühapäevani võib neid loodetavasti juba menüüst leida. Ikka selleks, et järgmisel nädalal järgmist blogardit oodata:).

Esialgsed katsetused supi ja desserdi teemal

Täna toimub aga Dansukkeri ja D-kokaraamatu koostöös mõnus augustikuine grilliõhtu  Tartus Antoniuse õue Maitseelamuse kojas (minu koduköögis, nagu Triinu eile rõhutas ja ma olen selle ütlemise üle kohe päris uhke:) ). Tegemist ei ole lihtsalt grillile visatud kraamiga, vaid põnevust lisab erinevate suhkrute kasutamine nii soolastes kui magusates roogades.
Kuna sel nädalal lubati sutsu soojemat ilma, siis pakume koos Kaare, Liisi, Jaanika ja Signega jätkuvalt suviseid palasid, kampa lööb ka Piret.