Johannese hullutamine

Üle tüki aja tuli üks pealinna mees Tartu poole ennast luftitama - Johannes Hõimoja, kelle nimi on lisaks pliidi taga toimetamisele jäänud silma kui hea tundega toidufotograaf. Niisiis tuli sel noorsandil mõte teha Maitseelamuse kojas üks kooskokkamise õhtu. Et kojarahval polnud selle vastu midagi, asus Johannes ettevalmistusi tegema ning reede õhtul koguneski oma kuraditosina jagu huvilisi põnevaid maitseid proovima.

Johannesel sai villand sellest, et kui teised särasid kaamerate ees, pidi tema alati köögis rabama. No nii hull see asi ka polnud, kuid ühel hetkel kaalus vabadus rutiini üles ning nüüd tituleerib see noor imemees ennast vabakutseliseks kokaks ja fotograafiks. Ega igaühele pole antud aasta noorkoka tiitlit ning võimalust töötada Eesti tipprestoranides. See oleks kindlasti omaette lugu väärt.

Kuid seekord arenes koja köögis kolmekäiguline isetegevus. Muide, nii suurt kokapaberitega inimeste hulka pole selles köögis ammu nähtud ja see oli äraütlemata tore :) ) Johannes rõhutas, et töö peab olema fun, üksnes siis tunnevad kõik tulemusest rõõmu. Ning söögitegemise juures on retsept küll oluline, eriti alguses, kuid aja jooksul pidevalt seda rooga tehes hakkad lõpuks tunnetama, kuidas tekib erinevate maitsete tasakaal ning toit muutub üha täiuslikumaks. Toiduvalmistamine on ju puhas looming! Tunnetamise kõrval tuleb tunda ka nii toorainet kui toorainete omavahelist koostoimet ehk ilma vundamendita maja ei ehita. Seega, tee või tina, üksnes tunnetamisega võib vabalt ka puusse panna.

Ja veel. Olulised on puhtad maitsed. Taldrikut ei maksa üle kuhjata, samuti on oluline toidu erinevate komponentide omavaheline harmoonia ja tasakaal. Eks kõigil ole juhtunud, et mõte see või teine asi kokku panna tundus nii suurepärane, ometi läks pärast kõik kanadele.

Meie püüdsime Johannese õpetuste järgi kokku seada särtsakad marineeritud räimed, praetud tallesüdamed veidike teistmoodi valmistatud lisanditega ning lõpuks siidise ebaküdooniaposseti. Viimane - kavalalt hapu kreem koos sulnilt maheda kummelibeseega mõjus tõeliselt eestlasliku vinjetina kogu selles menüüs. Rahvuskala ei saanud sinna lähedalegi! Viimasest aga juttu tulebki.

Tugevalt sidrunises marinaadis maitsestunud räimefileed on selle eelroa ehk kõige arusaadavam osa. Lisaks sidrunile läks marinaadi veel veidi küüslauku ja tüümiani ka, kuid tulemus oli üle ootuste pigem õrn kui tulihapu. Ka värskelt hapendatud kurk on alati soolaja nägu. Seevastu hapukoorekreem, millele need räimefileerullid koos kurgitükkidega pikutama pandi, tuli küll välja hoopis teistsugune kui Johannes oli ette kujutanud. Tema idee oli panna eelroaks kokku meile iseloomulik kala, armastatud värskehapukurk ning Eesti köögi alustala - leib. Viimane küll veidi teises võtmes ehk mitte otse rukkileivana vaid linnasejahuna. Profaanid hullutasid aga Johannese ära ning hakkasid jahuma Peipsimaast :)

Hapukoorekreemi jaoks tuli tavaline hapukoor ära nõrutada, nii et ta meenutas oma konsistentsilt toorjuustu. Seejärel proovis juhendaja lisada sinna linnasejahu, kuid tulemus meenutas maitselt rohkem kohvikreemi kui leiba. Mhm, mida teha? Tauno oli juba enne kõndinud närvilise näoga ringi ning hakkas järsku kanepiseemneid praadima. Kojas on kanepitemp (puhas Peipsimaa!) hetkel taas populaarne kaup ning kuna talle hullult meeldib röstitud ja uhmerdatud kanepiseemnete lõhn, tundus, et ka täna on see päev, kui seda kraami tarvis läheb. Ei saa märkimata jätta, et Tauno panniga vehkimine meenutas küll mõne aasta tagust juhtumit Tundmatu Härra ja Bulgaaria omletiga, kuid seekord õnneks ilma moraalse kahjuta :). Niisiis hoolimata kõrvalpõikest, kombinatsioon hapukoor ja uhmerdatud röstitud kanepiseemned annavad kokku täieliku leivaefekti! Ehk mängu tuli seesama tasakaal, millest alguseski juttu oli. Kuidas seda saavutada, oli seekord puhtalt läbi tunnetuse.

Hammustades kõrvale suurepärast Kuusalu Kai rukkileiba, saigi läbi selle eelroa Põhja-Eesti ühendatud Peipsimaaga :). Ja mis kõige toredam, nii rukkileiva köömned kui Johannest hullutanud kanepiseemned on pärit ühest ja samast kohast - Kaarli talust Väike-Maarjast.
Pisiasjad on olulised, mu sõbrad! Pisiasjad!